Mussorgski laululooming on sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga, neist tuntud on "Päikeseta" "Surma laulud ja tantsud" ja "Laste nurk" Rimski-Korsakov Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta armastas muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eskootilisi kõlavärve ning meisterlikke sünfoonilisi maalinguid. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni ning harmooniat. Ta on kirjutanud 15 ooperit (näiteks "Lumineid" ja "kuldkikas") sümfoonilised süidid "seherazade" ja "Hispaania capricao", 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika ja romansid. Tsaikovski Tema rajas Vene klassikalise sümfoonia, oli Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Ta väljendas avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi, kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale. See kõik mõjutas tema loomingut, kasvadeks elu lõpu poole draagikaks.
Helilooming Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonlised meremaalingud. Oma elu jooksul kirjutas ta vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit. Ooperid · "Pihkvalanna" · "Maiöö" · "Lumineid" · "Jõuluöö" · "Mozart ja Salieri" Kristo Karbus · "Tsaari mõrsja" · "Muinasjutt tsaar Saltaanist" · "Surematu Kastsei" · "Jutustus nähtamatust linnast Kitezist ja neitsi Fevroniast" · "Kuldkikas" · "Sadko" Ooper-ballett: "Mlada" Süidid · "Seherezade" · "Hispaania capriccio"
õppis emalt. Looming kajastab 19.saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude teoste teema on õigusteta talupoja saatus, helikeel on piltlik, harmoonia udune ja julge. Boriss Godunov, Hovanstsina, Öö lagedal mäel, Pildid näituselt jne. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) sai hea koduhariduse. Looming poeetiliselt programmmiline, realistlik, rahvuslik. Armastas muinasjutulisi teemasid, meremaalingud, valdas hästi orkestratsiooni, 15 ooperit (Lumineid, Muinasjutu tsaar Saltaanist), 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika, romansid., sümfoonilised süidid (seherezade, Hispaania capricco) Pjotr Tsaikovski (1840-93) Venemaa kuulsaim helilooja. Looming -oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja, kasutas suure orkestri võimalusi ja väljendas isiklikke hingelisi läbielamisi- õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele
Nikolai Rimsi-Korsakov (1844-1908) *väga hea haridus *Peterburi Mereväe Kadettide kool *kuulus Võimsasse Rühma *avastas musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni), õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu Rimski-Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündis Pihkva kubermangus *isa oli mõisnik *õppis Sõjaväe Kadettide koolis *visati sõjaväest välja *1860 õppis Peterburis muusikat *Kuulus Võimsasse Rühma *Palju raha (mõisa tulud) *suri alkoholismi LOOMING *ooper ,,Boris Godunov" *"Hovanstsina" muusikaline draama ( Puskin alustas, Rimski lõpetas) *klaveritsükkel ,,Pildid näituselt"
õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö" Pjotr Tšaikovski 7. mai 1840– 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 1850–1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865
nime LOOMING Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - "Lumivalgeke" - "Mlada" - "Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist" - "Seherezade" - "Sadko" - "Hispaania capriccio" - "Tsaari mõrsja" - "Maiöö" - "Lumineid" CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline Rühmituse ideeline juht, vaimne liider Teravaim konservatooriumi kritiseerija Ainus liige, kes oli muusikat õppinud LOOMING Kaks sümfooniat Kaks klaverikontserti Sümfooniline poeem "Tamara"
Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad Poeetiliselt programmiline Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid Meelisteemad: - Muinasjutud - Eksootiliste maade kõlavärvid - Sümfoonilised meremaalingud Ooperid: Ooper-ballett: - “Lumivalgeke” - “Mlada” - “Muinasjutt tsaar Süidid: Saltaanist” - “Šeherezade” - “Sadko” - “Hispaania capriccio” - “Tsaari mõrsja” - “Maiöö” - “Lumineid” CESAR CUI (1835-1918) Prantslane, kes emigreerus Venemaale Hariduselt sõjaväeinsener Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne Tegutses kriitikavallas MILI BALAKIREV (1837- 1910) Vene klaverimängija ja helilooja Kaaslaste meelest oli ta despootlik, domineeriv ja reaktsiooniline Rühmituse ideeline juht, vaimne liider Teravaim konservatooriumi kritiseerija Ainus liige, kes oli muusikat õppinud LOOMING Kaks sümfooniat
Anni Larin 11B Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi , süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. 1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süzee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Veel on ta kirjutanud ooperid ,,Jõuluööl", ,,Lumineid", ,,Kuldkikas". Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia,
Glazunov), mis on kirjutatud 12.sajandi muinasvene eepose ,,Lugu Igori sõjaretkest" põhjal. Kirjutanud kaks sümfooniat, neist tuntum sümf.nr.2 h-moll, nn. ,,Vägilassümfoonia", kaks keelpillikvartetti, laule, klaveripalu. Nikolai Rimski-Korsakov oli väga mitmekülgne muusik: 1)helilooja, kelle loomingu loetelu väga mahukas, lisaks lõpetas ja redigeeris teiste autorite töid. Tähtsamad zanrid ja teosed: 15 ooperit, neist tuntumad muinasjutulised ooperid ,,Lumivalgeke" (ka ,,Lumineid"), ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Kuldkikas", ajaloolistest ,,Tsaari mõrsja"; 3 sümfooniat, programm-sümfoonilised teosed (,,Seherezade", ,,Hispaania capriccio" jt), klaverikontsert, tromboonikontsert, sümfoonilised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on
annaabi.ee 
