Järele jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab väga tühja tunde. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et ka loodus vajab õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele metsaasukatele - seentele. Pidevast vihmasajust saavad nad juurde jõudu ning peagi pistavad nad sambla seest välja oma kübarad. Aga kaua nemadki suudavad särada, peagi lõppeb ka nende aeg ning väsinud loodus peitub pehme lumeteki alla ja jääb talveunne, et uuel aastal uuesti oma ilu täies võimuses näidata. -2- Tuulehoog lõi vetesse, lehed lang’sid laintesse: lained olid tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. See oli hää mu südamel: sääl olid tunded tuhakarva,
mõnikord valvur maja ees. (Koer) 6. Väike koon ja pikad vurrud, vöödiline kasukas. Ennast pesta armastab, aga vett ei kasuta. (Kass) 7. Lapseeas kannavad rohelist rüüd, kasvades muutuvad nüüd. Üleni mustaks neil muutub siis kuub, mustaks nad määrivad sinugi suu. (Mustikas) 8. Kevadel ta üksi mulla all, suvel tuleb sõpru juurde tal. Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt
ALGUS JA LÕPP JOONEGA. 1. HOMSEKS HOIA LEIBA, SELLE LAULU LAULAN. 2. KES KARJA EI KAITSE, AGA MITTE TÖÖD. 3. KELLE LEIBA SÖÖN, SEE LEIBA EI MAITSE. 4. KUI PUUDUS KÄES, SIIS ANNAB TA LEIBA. 5. KOSUTA PÕLDU, SIIS LEIB ON KÕIGE PAREM ROOG. 29 ................. LAMAB LUMETEKI ALL, AGA KÜLM EI OLE TAL. SAABUB KEVAD, UNEST VIRGUB, MEHE PIKKUSEKS SIIS SIRGUB, VOOGAB TUULES NAGU MERI, PEA TÄIS KULLAKARVA TERI. · ARVA ÄRA LUULETUSE PEALKIRI JA KIRJUTA SEE PUNKTIIRJOONELE. · JOONISTA LUULETUSE JÄRGI PILT. 30 LEIVALÕHNALINE LEIA LUULETUSEST RISTSÕNASSE SOBIVAD SÕNAD. LEIVALÕHNAS ON VILJAVÄLJAD, SUVESOOJUS JA SÜGISPÄEV,
vastlapäeval? Mida me sööme vastlapäeval? Käeline tegevus · Laps värvib pildi. · Laps valmistab nööpidest ja nöörist vastlavurri ja õpib vurriga mängima. · Laps lõikab paberist välja lumehelbed. Mäng · Dialoog fraasidega: Tule õue kelgutama! Oota, varsti tulen. Ma panen riidesse. Lapsed matkivad riietumise ja kelgutamise liigutusi. · Õpetaja näitab ette: matkib kätega lumesadu (või võtab paberist lumehelbed, matkib lumesadu), paneb karu lumeteki alla magama, paneb sõrme suule. Õpetaja ja hiljem lapsed saadavad liigutusi kõnega: Lund sajab tasa, tasa. Karu magab tasa, tasa. Mina olen tasa, tasa. 74 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 14. KODULOOMAD Kuulamine Metsas elavad metsloomad, kodus elavad koduloomad. Kodus elavad koer ja koerakutsikas. Kass ja kassipoeg on koduloomad. Koduloomad on ka jänes ja jänese- poeg. Lehm ja vasikas elavad kodus
annaabi.ee 
