on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis ( ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Härmatis Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele jm külma uduse ilmaga või eriti tugeva külmaga. Eristatakse kristallilist (inglise white frost) ja teralist härmatist (inglise soft rime). Hall Hall ehk kahu ehk öökülm on sade, mis tekkib maapinnale, taimedele ja esemetele. Õhuke ebaühtlane jääkristallide kiht moodustub õhus sisaldavast veeaurust, kui aluspinna temperatuur langeb alla 0 °C. Hallad võivad tugevasti kahjustada aia- ja põllukultuure .
Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. 4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline härmatis (soft rime) - lumetaoline sade, mis tekib traatidele, puude okstele ja rohukõrtele uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7° C. Võib esineda ka madalamatel temperatuuridel. Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. Teralise härmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta. Teraline härmatis tekib allajahtunud udupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada oma vormi ja annavad lumetaolise ladestuse, koosnedes
küllastatud veeauru rõhk suurem kui jää kohal. Kõige niiskem on troopikas, sest seal on soe. Järelikult mida jahedam on ilm, seda kuivem on õhk. Kondensatsiooninähtused maapinna lähedal Kaste on õhust temperatuuri langemisel ja veeauru kondenseerumisel maapinale ja esemeile sadestunud veepiisakesed. Hall valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru sublimatsiooni tagajärjel, kui öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0oC. Härm on valge/lumetaoline sade esemetel, mis tekib udu ehk väga peenikeste veepiiskade külmumisel. Teraline härmatis on lumetaoline sade (amorfse ehitusega), mis tekib tuulise ilmaga. Kristalliline härmatis on valge sade esemetel, mis koosneb jääkristallidest ja tekib tuulevaikse ilmaga. Udu õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1km.
1) Selgitada mõisteid: diatomtiit surnud ränivetikate poorne kivistunud mass, sisaldab u. 10% räni. Kasut. pooljuhtomaduste tõttu. silikageel poorne mass, mis tekib ränihappe soojendamisel. Sellel on tugev vett siduv võime. vesiklaas naatrium- ja kaaliumsilikaadi kontsentreeritud vesilahus. Värvusetu, tugevalt aluseline viskoosne lahus, kasut. liimina puidu ja riide immutamiseks, muutes nad niiskus- ja tulekindlaks. kuivjää tahke valge lumetaoline mass, tekib vedela CO2 kiirel aurustumisel, kasutatakse toiduainete (nt. jäätiste) säilitamisel. aktiivsüsi väga poorne süsi mäekristall läbipaistev suur kvartsikristall. kvarts liiva koostis, põhiline ränidioksiidi vorm looduses. klaas ja kvartsklaas kvartsklaas tekib sulatatud kvartsi tahkumisel. Erinevalt tavalisest klaasist laseb see läbi UV-kiirgust ning kasut. seega kvartslampide valmistamisel. See on vastupidav järskudele temp. muutustele ega purune kuumutamisel
Vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus määravad pilvede omadused. Vihm – on vedel sade, mis sajab maapinnale erineva suurusega veetilkadena. Rahe – sajab erineva kuju ja suurusega jäätükikestena. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga. Härmatis – on valge lumetaoline sade, mis tekib puude ja põõsaste oksadele, traatidele ja mitmesugustele esemetele. Udu - vedelad sademed, mis langevad väga väikeste piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Uduvihma sajab tavaliselt kihtpilvedest või udust. Lumi sajab pilvedest mitmesuguse kuju ja suurusega lumehelvestena, teradena või lumekruupidena. Sula lumi sajab maha sulava lume näol. Vahel võib sula lume helveste seas eraldada ka üksikuid vihmapiisku.
8,8] = 1011,6 hPa endast suletud süsteemi, kus Maal Õhuniiskuse mõõtmine Õhuniiskust saab Arvestame tegelikku temperatuuri t = Härm piiratud kogustes leiduv vesi ringleb mõõta mitmel viisil. Meteoroloogias on 8,6°C ¤ HÄRM teralise sTruktuuriga , lumetaoline aurumise ja transpiratsiooni, enamkasutatavad psühromeetriline ja b = 8000/ 1011,6 * (1 + 0,004*8,6) = 8,2 kondenseerumise ja sadestumise teel hügromeetriline meetod. m/hPa ¤ HÄRM(kristallilise strUktuuriga), on take ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi. Magnuse valem a
annaabi.ee 
