Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lumesulavee" - 5 õppematerjali

Ajaloo tabel ja võrdlus
16
docx

Ajaloo tabel ja võrdlus

Himaalaja jäid Mongoolia Egiptuse Mehhiko kiltmaal mäeahelikust. stepid ja poolkõrbed. naabruses. ja Yucatani Mõlemad jõed Läänes ja edelas on Põlluharimine poolsaarel. tõusevad suvel Tiibeti mägismaa ja polnud peaaegu Läänest ja lõunast mägede Himaalaja mäestik. võimalik. piiras neid lumesulavee Parim ühendustee Võimalik oli see vulkaaniderohke tõttu üle Vaikse ookeani väga vähestes Kordiljeeri kallaste. Sellest rannikuveed. piirkondades. mäeahelik. tekib suuri Kliima Näiteks Jeemenis Mehhiko kiltmaa üleujutusi. parasvöötmeline. ja Punase mere poolkõrbed ja Mägine pind

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandus
24
odt

Metsaökoloogia ja majandus

hügrofüüdid- kasvavad märgaladel, liigniisketel kasvukohtadel (mänd, sookask, sanglepp) mesofüüdid- kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk) kserofüüdid- on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal (harilik mänd, kadakas) Pindmine äravool- sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgm põhjustest: • kuna metsa võrastik peab kinni osa sademetest, siis maapinnale jõudev vee hulk võib olla oluliselt väiksem, kui metsata alal • paljudele metsatüüpidele on iseloomulik metsakõdukihi esinemine, mis on üldiselt väga suure veemahutavusega. Seega ka suure sademetehulga või lumesulavee korral seotakse oluline osa veest

Metsandus → Metsandus
37 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Suurem lume kogust metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale. Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Metsa mõju piirkonna veereziimile. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – Sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest:

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
Metsaükoloogia ja majandamine I Test
34
doc

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld reeglina vähem külmunud, kui lagedal alal. Talve lõpul, kevade alguses algab mulla sulamine. Kõige hiljem sulavad üles turvasmullad. Metsa mõju piirkonna veereziimile: Mets mõjutab pindmist äravoolu. Pindmine äravool – sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda. Kui tugevate vihmade korral ei jõua kogu sademetevesi mulda imbuda, voolab osa veest minema mööda maapinda. Sademetevesi voolab ära ka siis kui muld on veest küllastunud või maapind on külmunud. Äravoolu hulka mõjutavad oluliselt reljeef ja mullalõimis. Pindmine vee äravool kujutab endast võimalikku keskkonnariski, kuna võib põhjustada mullaerosiooni. Mets vähendab pindmist vee äravoolu ja see on tingitud järgmistest põhjustest:

Metsandus → Metsandus
33 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

kihtide soojuse arvel, kuid oluline on ka atmosfäärist maapinnale jõudev soojuskiirgus. Olenevalt  metsast,  võib  mulla  mineraalosal  lasuda  metsakõdu  ning  varise  kiht,  mõlemad  nad  on  halva  soojusjuhtivusega,  takistades  mulla  ülemiste  kihtide  sulamist ja metsamuld sulab oluliselt hiljem  kui lagedal. Kõige hiljem sulavad üles turvasmullad.    Mets mõjutab pindmist äravoolu.   Pindmine  äravool  –  Sademete  vee  või  lumesulavee  ära  voolamine  mööda  maapinda.  Kui  tugevate  vihmade  korral  (saju  intensiivsus  ületab  mulla  infiltratsioonivõime)  ei  jõua  kogu  sademetevesi  mulda  imbuda,  voolab  osa  veest  minema  mööda  maapinda.  Sademetevesi  voolab  ära  ka  siis  kui  muld  on  veest  küllastunud  (pikaajaliste  sademete  korral)  või  maapind  on  külmunud.  Äravoolu  hulka  mõjutavad  oluliselt  reljeef  ja  mullalõimis

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun