vee all. Nad ründavad kõige rohkem järvede ääres, kus kasvab palju taimi. Metsasääsed Metsasääski on meil kõige rohkem. Liike on 16. Metsasääsed on ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või rohule, kus need talvituvad. Kõik ülejäänud sääsed munevad otse vette või ka veepinnale. Metsasääsed ei mune munasid lihtsalt suvalisse paika, vaid madalamatesse kohtadesse, mis kevadise lumesulamisveega või ka vihmadega üle ujutatakse ning kuhu tekivad väiksed ajutised veekogud. Mõned liigid suudavad areneda ka soolases vees mererannal leiduvates loikudes ja happelistes rabajärvedes. Metsasääskede vereimemine toimub õhtutundidel ja varastel hommikutundidel. Öösel on liiga külm, päeval jälle liiga kuiv ja tuuline. Niiskemas metsavilus aga tüütavad nad terve päeva. Laulusääsed Laulusääski elab Eestis kolm liiki
kuid Järvamaal esineb niisuguseid veekogusid Jalgsema ja Rava ümbruses. Suurim ja tuntuim ongi Jalgsema järv, mida on mõnikord ära märgitud ka päris järvede nimistus. 19 Jalgsema järv asub ajaloolise küla keskel, kus taluõued piiavad kaarjalt järvemadalikku. Jalgsema karstijärved hõlmavad maaala 38,7 ha ulatuses. Kevadel täitub Jalgsema järvenõgu kiiresti lumesulamisveega ja seepärast võib veekogu nimetada ka kevadjärveks. Vesi koguneb tavaliselt aprilli teisks poolel ja juuliks on ta kadunud, väljaarvatud kümnekonna meetrise läbimõõduga sügavam lohk. Sademeterohkel aastal, eriti vihmase suve ja sügise korral, jääb järv alles terveks aastaks. Kuival aastal on vesi kadunud jaanipäevaks ja pärast seda saab järvemadalikul heina teha. 19.sajandil oli mudast järvepõhja kasutatud sigade suvise
andmete põhjal vahemikku 0,2 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje Eesmärk: - Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega. - Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid . - Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest ehitistest. Suurvee või vihmadega suureneva veehulga ärajuhtimise tagamiseks tuleb puhastada olemasolevad kraavid ning korrastada truubid. Täiendavalt tuleb töövõtu käigus paigaldada üks uus truup.
volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel
annaabi.ee 
