jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte hulka Euboia, Samos, Chíos, Lesbos ja Kreeta. · Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. · Kreeka kliima jaguneb kolmeks: Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuur jõuabharva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetal. Kõrgmäestikuline kliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne- Makedoonias ning Peloponnesose keskosades naguAhhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja- Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved.
kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd Maakera kliima muutub soojemaks ja niiskemaks. Sellest kõnelevad tehtud tähelepanekud, arvukad teaduslikud uurimused ning kliimamudelid. Eelmised aastad Euroopas on näidanud, et rohkete suviste vihmade ja üleujutuste kõrval võib talvel endiselt ette tulla külmemaid perioode, karmi pakasega päevi ja rohkeid lumesadusid. Iseloomulikud on olnud ka tormid ja ilma kiire vaheldumine. Uurimused ennustavad Põhja-Euroopasse keskmisest pehmemaid talvesid ja soojemaid suvesid ning niiskuse ja vihmasuse kasvu. Ilmal, kliimal ning merre suubuvate jõgede veel ning toitainekoormusel on keskne mõju Läänemerele. Mõju saab hinnata pikaajaliste vaatluste, mudelite ja kliimaprognooside alusel. Talved pehmemaks, muudatused jääoludes Talvede pehmenemine mõjutab Läänemere jäätalvesid
Sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega. Järvi ja soid võib leida Kesk- Joonis 2: Kreeka satelliidipilt Kreekast. 5 Kreeka kliima jaguneb kolmeks: · Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuurid jõuavad harva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetas. · Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas (Ípeiroses, Kesk-Kreekas, Tessaalias, Lääne-Makedoonias (siin: regioon Kreekas, mitte riik) ning Peloponnesose keskosades nagu Ahhaia, Arkaadia ja osa Lakooniast). · Parasvööde levib nii Kesk- ja Ida-Makedoonias kui ka osadel Traakia aladel nagu Komotini, Xanthi ja Põhja-Evros, kus on külmad niisked talved ja kuumad kuivad suved.
aastal. Jääteede eeliseks võrreldes teiste teedega on nende madal maksumus ja lisaks veel see, et saab kasutada teedena külmunud järvi, jõgesid, külmunud soid. Põhipuuduseks on see, et saab neid kasutada sessoonselt ja väga palju sõltuvad meteoroloogilistest tingimustest. Talveteed rajatakse kahesuunalised. Jäätatakse ainult koormaga liikumise suund. Jäätee rajamine. Esmalt juuritakse teeribalt kännud, siis tasandatakse buldooseriga maapind. Peale maapinna külmumist ja esimesi lumesadusid tuleb lumi tihendada rulliga, sobivaks temperatuuriks lume tihendamisel on 5º...-8º. Edasi toimub renni sisseajamine sügavusega 20 cm vastava rennilõikajaga. Renni ülevalamist veega alustatakse siis, kui temperatuur on 5º...-15º. Selleks kasutatakse tsistern-autosid, mis on kohandatud jääteede rajamiseks. Tsisternauto liikumise kiiruseks 6...8 km/h. Renn valatakse üle 10... 15 korda, sellega on saavutatud jääkihi paksuseks 5...7 cm, mis on küllaldane raskete koormate veoks. 33
Viimasel jääajal ulatus jää poole Saksamaani välja. Soomest on leitud märke, et viimasel jäävaheajal umbes 125k aastat tagasi oli ka Soomes asustatud paiku. Soomes olevast Susiluola koopast, mille avaus on 1,3m ning mis on seest palju suurem, leiti umbes 2m paksuseid settekihte. Koopa põhjast avastati ka kiviesemeid ja söejäätmeid. Antarktikas on puuritud 3km sügavusele jäässe ja sealt proove võetud. Selle abil saab uurida 740k aasta lumesadusid saab teada kuidas kliima on muutunud. Jääaja taandumisel on tulnud ka äkitseid jää pealetunge. Kliima soojenemine võib Põhja-Euroopa kliima hoopis külmemaks muuta, sest Golfi hoovus, mis toob siia sooja vett tänu millele on siinsed talved palju pehmemad kui nad võiks olla, on nõrgemaks jäänud. Seda põhjustab Gröönimaa jää sulamine. Selle tagajärjel muutub kliima konsinentaalsemaks talved külmemad, suved kuumemad. Umbes 10500 eKr taandus Eestis jää
annaabi.ee 
