kudumist ja tikkimist, samal ajal kui poisid saavad valmistada puidust mänguasju. Majutusasutus pakub vibulaskmise väljakut, kus lapsed saavad kätt proovida instruktori valvsa pilgu all. Mahe Maamajutusel on suur aed, kus lapsed leiavad endale tegevust nii suvel kui talvel. Suvel on võimalus lastel kiikuda, liivakastis mängida või liumäel turnida. Talvel saavad lapsed väljas lumekindluseid ja memmesid valmistada, samuti hoolitseb ettevõtte personal selle eest, et lumerohkel talvel oleks lastele kunstliumägi valmistatud. Majutusasutuse kõrval on järv ning külmal talvel on lastel võimalik järvel uisutada, kuhu on valmistatud spetsiaalne uisuväli. Uiske saab laenutada majutusettevõttelt. Hilissuvel ja sügisel saavad lapsed kaasa lüüa marja, õuna ja muude aiasaaduste korjamisel. Kevadel aga õpetatakse lastele, kuidas aia eest hoolt kanda ning jagatakse tarkusi istutamise ning külvamise kohta. Ka seal saavad lapsed ise personali juhendamisel ise
sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate
9) Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad
okastest, hariliku männivaablase (Diprion pini) röövikud aga ka noortest okastest. 2.14Muud kahjustajad Ohtlikuks peetakse ka ümarussi männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus). Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. 2.15Nimi Toborna pettäi Kütioru idanõlval 24 Anzelika Künnap Lõuna-Eestis on levinud männi rahvapärased nimetused 'pedajas', 'petäi', 'pedakas', 'pettäi'.
annaabi.ee 
