Suureks abiks olid neile kratid, kes täitsid kõik peremehe soovid, Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle jäi, maeti maasse. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. Raamatust läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu taga luurab. Õnnetuseks sureb Hans vanapagana käe läbi. Liina ,seda kuuldes, et Hans on loojakarjas, tahtis endalt elu võtta. Tänu Imbile ja Ärnile jäi see olemata. Enamus raamatu teksti koosenb tüssamistest, kavalatest plaanidest, kuidas tonte, katke ja muid haigusi eemale peletada.
siis ei peaks nad kogu aeg tema juurde jooksma. Rehepapp oleks pidanud katku kohe esimesel korral tulega tapma. Ta oli tubli kuna võitles vähemalt kolme erineva haigusega ühe kuu jooksul katku, halltõve ning aitas ta ka Jaani, kes oli seepi söönud. Kahjuks surid ta kaks sõpra nõid Miina ja Hans. 3 Tegelaste süsteem · rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · sakste toatüdruk Luise · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar, naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg · vanapaar Imbi ja Ärni · kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie · Õuna-Endel · kilter Lembit elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine sõdur Timofei.
" Helgema noodi toovad sisse Hans ja Liina, kelles elab kõigele vaatamata igatsus ilu ja õrnade tunnete järgi, kuigi see võib vahel väljenduda halenaljakalt nagu Hansu "luuletuses". Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni. Tähtsamad tegelased · rehepapp Sander ja tema kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar · vanapaar Imbi ja Ärni
See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu
· 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Tähtsamad tegelased: *Rehepapp Sander ja tema kratt Joosep *kubjas Hans ja tema lumememmest kratt *Liina *Räägu Rein *Koera Kaarel *sulane Jaan *toapoiss Ints *nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et
1. Lumekuninganna- Kui jäine ilu külmutab armastuse, tuleb selle ülessulatamiseks ränka vaeva näha. Väike Gerda võtab ette pika raske teekonna, et tuua Lumekuninganna kõledast jäälossist koju sõber Kaj, kellele läks silma terav peeglikild, mis külmutas ta südame. Gerda seikleb kuningalossis, röövlite juures ja lõpuks juhatavad Lapi eit ja Saami eit ta Lumekuninganna lossini. Ning jah, külm peab lõpuks soojusele alla vanduma. 2. Lumememm- armas lugu Lumememmest, kes sai suure armastusega valmis meisterdatud ja kes hakkas armastama ahju. Tantsis temaga iga öö, kuni ära sulas. Just elle koha pealt leiti pärast tuhakühvel. 3. Hüppaja- lugu ritsikast, kirmust ja mängumardikast, kes kõik hakkasid võistlema selle nimel, kes kõige kõrgemale hüppab. Kuningas lubas sellele anda vastutasuks oma tütre. Kõik peale mängumardika mõtlesid ainult hüppest, aga mängumardikas hüppas printsessi sülle ja võitis sellega tema armastuse.
koostab ütluse plaani ise. Testiülesannetest osutus nimisõna tüvevariantide (lisa 7, ül 2.1) (95%) ja osastava käände lõpuvariantide (95%) kasutamisel (ainsuse omastav, osastav, mitmuse osastav kääne) raskeimaks mitmuse osastav kääne. Laura kasutas käänet õigesti 14 korral 19st (74%). Vigadest esines viiel korral morfofonoloogiline agrammatism (noasid, tähesid, peasid, seasid, ukse). Uuringu vältel avaldus kõnes nii morfoloogiline agrammatism (selle lumenemmest pro sellest lumememmest), kui morfofonoloogiline agrammatism (aknat pro akent; õmbletakse pro õmmeldakse; noasid, tähesid), valdavalt esineb kõnes siiski morfofonoloogiline agrammatism. Süntaks. Võrreldes muude valdkondadega ilmneb Laural süntaktilistes oskustes enam probleeme. Võib öelda, et süntaksi puhul on peamiseks probleemiks lauseloome, mitte lausete tähenduse mõistmine. Lauseloomes tekivad Laural raskused grammatilise
annaabi.ee 
