Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele. Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi. 38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema
19. saj lõpu poolel avastati esimesed koopamaalingud, mis omistati samuti neile. Kas inimene on pärast kromanjoonide tulekut üldse kehaliselt edasi arenenud? Arvatakse, et teatud areng on siiski toimunud. 11 Avastati, et neandertaallased surid üsna pea pärast kromanjooni tulekut välja, umbes mõnituhat aastat hiljem. Siis suri neandertaallased välja. On arvatud, et neandertaallased on tänapäeval lumeinimesed ja nad varjavad end inimese eest. Arvatakse ka, et kromanjoonid ja neandertaallased ristusid. Ei ole täpselt teada, kus kromanjoon välja arenes ja kust ta Euroopasse tuli. On välja pakutud, et tänapäeva inimesel on Aafrikas esiema, kes elas Aafrikas u 200 000 a tagasi. Aafrikast on leitud homo sapiensi luustikke, umbes 100 000 aasta taguseid. Esimene homo sapiens kujunes välja Aafrikas ja läks sealt siis rändele, ta liikus ka Kagu - Aasiasse juba 100 000 a tagasi
Aristotelese eeskujul. Kuigi ka traditsioonilises loogikas esineb olemsolu import – postuleeritakse millegi olemasolu (või ka mitteolemasolu) – ei esine selles olemasolu impordi viga. Aristotelese tõlgendus langeb suurel määral kokku ka tänapäevase keele argikasutusega. Vaatleme lauseid: 1) Koerad on olemas. 2) Ükssarvikuid ei ole olemas. 3) Koerad on ohtlikud. 4) Mõni koer ei ole ohtlik. 5) Kõik lumeinimesed on suurt kasvu. 6) Mõni lumeinimene on heatahtlik. 20 Tekib küsimus, kas olemasolu impordi viga saab teha ka eelduse kaudu mingi objekti olemasolu postuleerides ning tulemis seda eitades? Sellist viga ei luba vastuolu välistamise seadus. Kui tulemis olemasolu küsimusega enam ilmutatult ei tegelda, siis jääb eeldusega postuleeritud olemasolu püsima. 23 7) Ükski draakon ei söö hiiri. 8) Mõni draakon oskab lennata.
Aristotelese eeskujul. Kuigi ka traditsioonilises loogikas esineb olemsolu import postuleeritakse millegi olemasolu (või ka mitteolemasolu) ei esine selles olemasolu impordi viga. Aristotelese tõlgendus langeb suurel määral kokku ka tänapäevase keele argikasutusega. Vaatleme lauseid: 1) Koerad on olemas. 2) Ükssarvikuid ei ole olemas. 3) Koerad on ohtlikud. 4) Mõni koer ei ole ohtlik. 5) Kõik lumeinimesed on suurt kasvu. 6) Mõni lumeinimene on heatahtlik. 20 Tekib küsimus, kas olemasolu impordi viga saab teha ka eelduse kaudu mingi objekti olemasolu postuleerides ning tulemis seda eitades? Sellist viga ei luba vastuolu välistamise seadus. Kui tulemis olemasolu küsimusega enam ilmutatult ei tegelda, siis jääb eeldusega postuleeritud olemasolu püsima. 23
annaabi.ee 
