protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle. Tuule-erosioon on valdavalt kõrbe aladel. Inimtegevus: a) Laialdlane põldude harimine ja loodusliku taimkatte hävitamine b) Suured karad väikese põllu peal ( ülekarjatamine) c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal) d) Metsatulekahjud, puude raie kütteks ja ehitusmaterjaliks. e) rasked masinad metsas Tagajärjed: a)Demograafiline plahvatus
mõista ja ma ei usu, et mõlemal juhul midagi kaotatud oleks." Väljas on veebruar täna ja orgudes ruskavad pajud. Ennast su südames näen: nõnda rahu mu meeltesse vajub. Mõtlen: kui üksik ja valge jäi lapsepõlv maamajja maha. Surnute korjatud köömneid ja tumedat meekärjevaha otsekui hõnguks sealt nüüdki ja otsekui oleks mu pihud mustlepaverega võitud ning vislapuuvaiguga ihu. Niikaua taevasse vaata, kui lumed on sadanud alla. Lumed on vaiksed ja kerged ja lumede juuksed on valla paljaste võrade kohal, kus õõtsuvad hõõguvad tähed. Niikaua lumesse vaata, kui aupaiste vajub su pähe. Hirme on maailma kohal ja kesköiti avardub tuba. Mis keeles ma paluma pean, sest surm on meid silmanud juba? 7 Niikaua lehitse aastaid, kui haljus on sadanud alla. Väljas on veebruar täna ja lumede juuksed jäid valla. Kuhugi minna ei ole, sest aja sõnad on valjud otsekui iilingud lauskmaal
Kusagilt oli ta lugenud, et eskimotel on lume jaoks üle kahesaja sõna, ilma milleta nende vestlus oleks ilmselt üsna üksluine. Nii teevad nad vahet õhukesel ja paksul lumel; kergel ja raskel lumel; lörtsisel lumel; hapral lumel; lumel, mis tuleb kerge puhanguna; lumel, mis ajab hange; lumel, mille naaber oma saapatalla all kaasa toob ja üle sinu ilusa puhta iglupõranda levitab; talvelumel ja kevadelumel; lumedel, mida mäletad oma lapsepõlvest ja mis olid kirjeldamatult paremad lumed, kui ükski moodne lumi olla võiks; peenel lumel; sulgjal lumel; mäelumel; orulumel; lumel, mis sajab hommikul; lumel, mis sajab õhtul; lumel, mis hakkab äkki sadama just siis, kui mõtlesid kalale minna; ja lumel, millele vaatamata kõikidele pingutustele neid treenida, on sinu kelgukoerad kusnud. Rob McKenna oli oma väikesesse märkmikku üles tähendanud kakssada kolmkümmend üks vihmatüüpi ja ta ei sallinud ühtki neist.
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored
isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest. Selles ballaadis on tihedalt seotud eneseiroonia ja valulik ahastus. Villon on võitnud ka kuningliku luulevõistluse. Tema poeetiline pärand on jäädvustatud kahte luuletsüklisse
varsti köie kaudu süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." ,,Ballaad kadedaist keeltest," ,,Villoni epitaaf ehk ballaad poodudest"- kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest.luulet iseloomustab satiirilisus ja individuaalsus Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». 12. ÜHE 20. SAJANDI EESTI KIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS Pilet 7 13. RENESSANSI MÕISTE, DANTE ELU JA LOOMING, ÜLEVAADE ,,JUMALIKUST KOMÖÖDIAST" Renessanss oli Lääne-Euroopas 15.-17. saj. Oli antiigist, loodusest tiivustatud vaimuliikumine. Murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsuse ninga vabamate inimsuhete poole tähistas ka uusaja algust
annaabi.ee 
