Neel(глотка) siit liiguvad peenestatud toidumass või sissehingatav õhk Söögitoru Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Magu(желудок) on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Maolihased pressivad, keerutavad, lükkavad ja segavad maomahlaga toitu, mis lukutiosas on juba puderjas toidukört. Hirm ja stress pidurdavad mao sekretsiooni Gastriit on täiskasvanutel maolimaskesta põletik Maomahl koosneb põhilisest soolhappest, limast ja pepsinogeenist. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html кароче это откроешь и там найдешь, а то нереально много MAks Maksa ülesanded:
b)Põhja ja keha osas nn. mao pärisnäärmed, mis toodavad maonõret. Maonõre (succus gastricus): -seedefermendid (-ensüümid) – toiduainete lõhustamiseks -soolhape (HCl) – valkude denatureerimiseks (selle abil: 1) aktiveerib ensüümid, 2) muudab valgud seeduvaks, 3) tapab baktereid) -lima – mao seina kaitseks eneseseedimise eest – kui lima hulk väheneb, tekivad maohaavandid Mao lihaskest – 3 kihti: a)Põikikiudude kiht – sisemine b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise lõpus tugevnevad ülalt alla kulgevad lained, mis hakkavad maosisu edasi soolde lükkama. Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool:
● Peristaltilised lained algavad u iga 20 sek järel funduse piirkonnast ja tugenevad püüloruse suunas, kus saavutavad tugeva ringlihaskihti tõttu maksimumi. ● Peristaltika viib edasi pindmisi, enim läbiseeditud toiduosi. Lihaskesta kihid: 1. Välimine pikikiht:tuleb söögitorult ja läheb üle peensoolele; nn maopaelad maokõverikel. 2. Vahelmine ringkiht:eelmisest tugevam, mao üleminekul peensooleks, lukutiosas moodustab sulgurlihased. 3. Sisemine põhikiht:enam arenenud lävise ja põhja piirkonnas. 4. Serooskest:katab magu väljastpoolt igast küljest - magu on intraperitoneaalne elund - naaberelunditele üle minnes moodustab serooskest sidemeid e LIGAMENTE. - niiske, sile, veniv, võimaldab mao kuju muutmist libisemist naaberelundite suhtes - läheb kahelestmeliste duplikatuuridena maokõverikelt üle naaberelunditele, moodustades väike- ja suurrasviku.
Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa Näärmetes eristatakse viit tüüpi rakke: Vähediferentseerunud kaelarakke Mukotsüüte, mis produtseerivad lima Parietaalrakke, mille põhiülesandeks on soolhape tootmine Pearakke, mis toodavad pepsinogeeni Endokrinotsüüte, mis produtseerivad erinevaid hormoone Mao pülooruses e lukutiosas paiknevad püloorusenäärmed – erinevalt mapõhja näärmetest on lukutiosa näärmed rohkem hargnevad, nende valendikud on laiemad, näärmed paiknevad hajusamalt ning enamik neist ei sisalda parietaalrakke Mao kardia e läviseosa näärmed on lihttubulaarsed hargnevad näärmed – ühekihiline lame- või prismaatiline epiteel, proopria, limaskesta lihaskiht paks (koosneb 2-3 kihist) Lihaskest: sisemine põiki-, keskmine ring- ja välmine pikikiht (silelihaskude)