Mida peaks kaitseks veel tegema? • Elektriliinide vahetus Kuidas on liigi arvukus ajas muutunud? • Kaitse alla võtmisega on arvukus paranenud. • Viimase punase nimistiku alusel ei ole sookurg enam ohustatud. Huvitavad faktid • Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas. • Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 18 • Leito, A.(2008). Sookurg
-moodustub lootevõie mis kaitseb loote nahka -käed ja jalad on hästi välja arenenud -loode saab ema verest kaitsvaid aineid, mis kindlustavad tema vastupanuvõime haigestumisele esimestel elunädalatel -loode on väga aktiivne tema esimesed liigutused on tuntavad õrna siputusena 24 RASEDUSNÄDAL -rasvkude puudub seetõttu on loode väga kõhn -nahas moodustuvad higinäärmed -jala- ja käelihased on hästi arenenud ja loode treenib neid pidevalt -loode suudab köhida ja luksuda, luksumist on tunda koputava liigutusena -silmalaud on endiselt suletud -loode on võimeline sinu häält kuulma ja võib ärgata valju muusika peale 28 RASEDUSNÄDAL -loote nahk on punane ja krimpsus, kuid naha alla hakkab ladestuma rasvkude -loode tunneb valu ja reageerib sellele -lootel on keelel palju enam maitsepungi kui vastsündinul -loote kopsud ei ole veel täielikult välja arenenud 32 RASEDUSNÄDAL -loode näeb välja samasugune kui sündides, ainult tema keha peab veidi ümaramaks muutuma
Nende ettevõtete ümbruses, kus kasutatakse ammoniaaki, on ohtlik elada, sest kui seal peaks õnnetus juhtuma, siis ohustab see päris suurt ümbruskonda. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Tekitab silmades ja hingamisteedes kipitust ja sööbimistunnet. Kutsub esile aevastust, köha ja luksumist. Suuremates kogustes põhjustab vedeliku eraldumist kopsualveoolides, mille tagajärjeks võib olla uppumine. Looduslikesse veekogudesse sattumisel keskkonnale ohtlik, sest hävitab seal elusorganismid. Basseinides kasutatakse väga väikeses koguses, mis ei ole inimesele ohtlik, kuid hoiab vee puhtana. Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises (termomeetrid), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall. Aurud äärmiselt mürgised. Ärritab silmi, metalliaurude
äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb.
annaabi.ee 
