hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
oma eesmärk. Arvan, et neid on pargis piisavalt ning need on komplimendiks ümbrusele. 3. Kuidas rajatised on hooldatud? Rajatised on pargis väga hästi hooldatud. Seal käib probleemi korral alati kiire renoveerimine, et park alati parim välja näeks. 4. Üldine heakord? Kadrioru park on üks kõige ilusamaid parke. Samas tõid mõned külastajad välja, et sinna paigutatud uued prügikastid kipuvad haisema. Raske on luigetiigi ääres ilma nautida kui ainult halvale lõhnale keskenduda suudad. Teed on seal aga alati korras, park on hooldatud ja ilus. 5. Külastuskonfliktid (kas on näha, et on külastajaid, kes teineteist segavad, kes need on ja miks, kuidas saaks seda probleemi lahendada)? Suviti on seal palju külaliste teineteise segamist. Park on loomulikult turismiobjekt ning seega suvel seal rahulikult puhata ei saa. Suured turismigrupid pildistavad ja räägivad kõva häälega.
aastaks restaureeritakse kogu mõis täielikult. Restaureerimise eesmärgiks on maksimaalselt säilitada mõisakompleksi ajaloolist ning looduslikku väärtust, andes samas hoonetele ja kogu mõisaalale kaasaegse funktsionaalsuse. 3.Kadrioru park Aadress: A. Weizenbergi tn, Tallinn Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis. Algselt ligi sajal hektaril laiunud park ei ole tänaseks terviklikult säilinud. Sa saad jalutada pargi populaarseim koha, sümmeetrilise Luigetiigi ääres ja Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viival promenaadil, mille äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ning jääkelder. Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714
valitsus ehitada Vabariigi Presidendile ametihoone tema ametikodu, ajaloolise Kadrioru lossi vahetusse lähedusse. Neil aastail uuendati ka vana Kadrioru park. Kujundati ümber Luigetiigi ümbrus, asutati lastepark. 1937. Vabariigi Presidendi Kantselei hoone sai valmis 1938. aasta suvel, projekteeris arhitekt Alar Kotli. Arhitekt Alar Kotlil tuli Kadrioru lossi kõrvale presidendi uut ametihoonet projekteerides lahendada keeruline ülesanne: ehitus ei tohtinud rikkuda kauni ja õhulise barokkstiilis arhitektuuriansambli tervikut.
ideoloogilise suundumuse kokku võtta lühidalt: ,,Lancelot ,,Capability" Brown jäljendas Poussini, kes jäljendas Vergiliust." Siin ühinevad poeesia, maalikunst ja arhitektuur, mida ühendab antiikselt heroiline maastik. Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg. Asub siin ju president Pätsi eestvõtmisel algatatud ja läbini ideologiseeritud Rahvapark. Rahvuslikule ideoloogiale tuginesid nii Luigetiigi väljaku pseudo-baroksed rahvuslikust vöökirjast inspireeritud lilleparterite mustrid, kui ka Noortepark oma paviljoni ja basseinidega. Kadrioru Rahvapark ühendab barokse tugeva valitseja ideoloogia inglise maatikupargi motiivistikuga, mis 19. sajandi jooksul muutus linnaparkide rajamisel normiks. Näiteid, kus linnaparkide rajajaid inspireeris maastikupark, võib leida tervest Euroopast. Nii kujundas Ludwig von Sckell Müncheni linnapargi, mida tänaseni tuntakse
Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2. Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718–1727. Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828 Jääkelder (Presidendi kantseleile kuuluv hoone Mikkeli muuseumi kõrval) ehitatud 1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks) Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas) Ülemine aed: Lilleaed (Kadrioru kunstimuuseumi taga, külastajatele avatud + kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud) Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum) Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed
12.00 Lõunapaus Hotelli restoranis Bistroo Mary Menüüd vt.Lisa 2 12.15 Kogunemine hotelli ees 12.15-12.30 Sõit Eesti Kunstimuuseumi Viide 7 14.00-15.00 Kerge eine Kadriorus Gourmet Viide 1. Lisa 7. Gourmet Coffee Coffees 15.30-16.15 Jalutuskäik Luigetiigi ääres ja Kadrioru lossi ümbruses 16.30-18.00 Bowlingu- ja piljardiklubi Vt. Lisa 6 Bowling Ku:lsa:l 18.15 Saabumine tagasi hotelli 18.15 Meriton Grand Conference & Viide 8 Võimalus külastada hotelli Spad Spa hotelli veekeskus 20
annaabi.ee 
