ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru' karro `karu' wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01
Göttingen. Vandenhoeck & Ruprecht Allikad: Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha ... / Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D. Lenz. Tartu 1796 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. [1. jagu]. F. G. Arvelius. Tallinn 1782 Sarema Jutto ramat. [1. jagu], Erzählungen zur moralischen und öconomischen Bildung der Ehsten, nebst einigen Hausmitteln den schleunigen, gefährlichen und oft vorkommenden 1 https://www.ev100.ee/et/100-ounapuud-jogevamaale 2 (https://www.ev100.ee/et/uksi-oleme-puud-koos-oleme-mets Krankheiten, / mis ma rahwa lustiks ja kassuks on ülles pannud Johann Willem Luddi Ludse, Kolide üllewataja. J.W.L. Luce. Miitav 1807 Kooli Lugemise raamat
Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal.
Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795). Pakkus aabitsas esmakordselt ilmalikke, lapsele eakohaseid lugemispalu, jätkates ja toetades Arveliuse poolt tehtud algatust. Siiski ei rõhuta Masing mõisavanematele meelepärast alandlikkust ega sõnakuulelikkust, nagu Arvelius seda tegi, vaid õpetab üldinimlikke kõlbluspõhimõtteid. Masingu aabits 36-leheküljeline, sisaldab: lugemismaterjalid (tähestik tähenimede ja silpidega; õpetussõnad; 10 käsku; palved ja mõni
annaabi.ee 
