John Keegan'i ,,Esimene maaimasõda" ja ,,Teine maailmasõda" põhjal Maailmasõdade kohta on tänapäevaks ilmunud lugematul hulgal teoseid, teadustlikke kui ka fiktsionaalseid. Miskipärast peetakse briti autori John Keegani teoseid üheks objektiivsemateks ning tasakaalukamateks. Siinkohal üritan ma tema teoseid hinnata ning võrrelda mõne teise ajalookirjandusliku teosega. ,,Teine maailmasõda" Esmapilgul näib raamat huvitava lugemisvarana, mis võiks anda uusi perspektiive sõjasündmuste kohta. 1989. aastal valminud raamat annab üldpildi II Maailmasõja sündmuste ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi. Samuti laskub Keegan veelgi detailsemaks käsitledes diplomaatiat või sõjale järgnenud tagajärgedele. Kui võrrelda ,,Teist maailmasõda" näiteks nõukogude autori, ajaloodoktori
aega kasutusel trükised, mida kutsuti plakatiteks, patentideks, publikatsioonideks või relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused. Osa neist olid sellised, mida loeti rahvale ette kirikukantslist. · Vanim säilinud rootsiaegne plakat pärineb aastast 1638. · Vanimas eestikeelsed plakatid pärinevad 17. sajandi teisest poolest. · Lugemisvarana tähtis kalenderperioodika. Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731. · Kuni 18. sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast). · 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraazid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust. Kalender rahuldas talurahva infovajaduse. Seal olid kirjas kõik peamised tähtpäevad,
jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana (Viires 1998). Nüüdismaailma üks põhilisi kultuuridominante on Ameerika Ühendriigid ning paljud pärimuses ilmnenud uued nähtused on saanud kas otsest või kaudsest eeskuju just sealt. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulik suurem empaatiatunne võõraste ning võõrapärase vastu on aidanud meedial ja kaubandusel näiteks iiri rahvakultuuri kogu maailmas populariseerida ja levitada. Samadel põhjustel võttis Eestis põhiliselt laste- ja noortekultuur 20
Mõlemad olid kirglikud antropoloogid ning uhked, et olid naistena nii kaugele jõudnud tollases Ameerikas. Kritiseerisid üksteise tööd palju. Nad tahtsid ümber kujundada stereotüüpe naiste kohta näidates, et töötavad naised võivad samuti edukad olla 'Patterns of Culture' - uurib muuhulgas, kuidas Pueblo indiaanlased käituvad surma ja leinaga (see on mõjutatud sotsiaalsetest normidest) Tõlgiti 14 keelde ning kasutati põhilise lugemisvarana antropoloogia kursustel Ameerika ülikoolides. Iga kultuur valib tohutust inimpotentsiaalist vaid mõned karakteristikud, mis siis selles kultuuris muutuvad indiviidi põhilisteks, juhtivateks iseloomujoonteks. Tahtis näidata, et igas kultuuris on moraalsed kohustused, millest on võimalik aru saada ainult, kui seda kultuuri terviklikult uurida. Me ei tohiks teise kultuuri väärtusi hinnata oma standardite järgi. Moraalsus on relatiivne
annaabi.ee 
