andis haridust kohaliku keskkihi lastele, aadlike lapsed said tavaliselt koduõpetust. Hupel püüdis hoolitseda pastorileskede saatuse kergendamise eest. Lasi tartusse ja Viljandisse rajade pastorileskede toetuskassad. Need olid olemas ka Tallinnas ja Pärnus. Enne Paidesse lahkumist 1805. aastal andis kooli üle oma järeltulijale Temlerile. Hupeli sõpruskond ja seltsielu Põltsamaal Hupel pidas seltsielu etendamist korraliku pastori kohuseks. Ta asutas 1770. aastate algul lugemisseltsi. Ta külastas sageli übruskonna aadliperekondi, kellega oli sõprussidemetes. 1782. aastal talvel külastas Põltsamaad tuntud saksa portreemaalija Joseph Friedrich August Darbès, kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline.
Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühja...
kõlblustundest, mille joomarlusega. pookimine rõugete ületamiseks suurem vastu. usuvagadus. · A.W. Hupel Põltsamaa pastor, avaldas raamatuid ja rajas lugemisseltsi. · J.G. Herder Saksa suurim valgustaja oli eesti rahvaluule esmatutvustaja Euroopas. 2. Rahvakirjandus a. Katsed koolikohustuse kehtestamiseks Liivimaal:
au oli aga Hupeli nimetamine Tartu Ülikooli audoktoriks 1803. aasta detsembris. Siis sai ta ülikooli filosoofiadoktoriks, teoloogiadoktori tiitel omistati talle aga alles 1818. aastal. Seega on ilmne, et ennekõike austati teda tema teadusliku tegevuse pärast. Hupel loobub kirikuõpetaja ametist 30. detsember 1804 Oma viimastel pastoriaastatel tegeles Hupel aktiivselt teadustööga, seda ka siis, kui keiser Paul I oli igasuguste teadusseltside töö ametlikult keelanud. Hupelgi pidi oma lugemisseltsi sulgema ja "Neue Nordische Miscellaneeni" väljaandmise lõpetama, kuid jätkas tööd "Topograpische Nachrichteni" täiendamise kallal. Täiendköidet tal välja anda siiski ei õnnestunud, sest tema süber, kirjastaja Hartknoch oli surnud ja tema poeg viis kirjastuse tsensuuri eest Riiast Saksamaale. 1790. aastate lõpul pakuti Hupelile ka Liivimaa kõrgeima kirikuametniku, kindralsuperintendendi kohta, kuid ta otsustas sellest loobuda. 30. detsembril pani ta maha ka
annaabi.ee 
