sellistes oskustes, mis nõuavad visuaalset/ruumilist teadlikkust; · need, kellel on nõrgad ja tugevad küljed mõlemas valdkonnas. Sageli on düsleksia seotud teiste kommunikatiivsete häiretega. Tugev seos on kõne hilise arengu ja düsleksia vahel. Düsleksia väljendub lugemisvilumuse arengu häirumises, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Lugemisraskuste täpne iseloom sõltub oodatavast lugemisvõimest, keelelistest oskustest ja kirjapildist. Erinevad autorid kirjeldavad selle sümptomitena raskusi tähtede õppimisel, kirjutama õppides, tähestiku meeldejätmisega, tähtede nimetuse korrektsel ütlemisel, sõnade riimimisel ja/või foneemide analüüsimise või häälikute kategooriatesse jaotamisel (vaatamata normaalsele kuulmisteravusele). Edasistel arenguastmetel
või korrutustabel. Probleemid lühimäluga. Düsleksikutel on tihti tõsised lühimälu probleemid. Neil on väga raske ilma abivahenditeta informatsiooni säilitada. Kordinatsiooni probleemid. Düsleksikutel võib esineda füüsilist kohmakust ning sõnade hääldamise probleeme. Seda tuntakse ka düspraksiana. Lugemis-ja kirjutamis probleemid. (Dyslexia Scotwest) Kõik eelnevad neli alapunkti kombineerituna põhjustavad probleeme kirjaoskusega. Lugemisraskuste tunnused: kirjalikust tekstist arusaamise raskused sõnade riimimise ja poolitamise raskused ka lihtsamast lausest on raske leida põhiideed sõnade kodeerimise raskused sõnade või numbrite järjestamise oskuse puudulikus raskused sõnades olevate häälikutega eristamisega raskused mõtete edastamisega, kui seda tuleb teha verbaalselt vasaku ja parema käe segistamine käekirja raskused
nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides. Eripedagoogiline - logopeediline abi see on mõeldud õpilastele, kes vajavad õpiabi kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna õppenõustamiskeskuse logopeedi teenust, et saada kinnitust spetsialistilt, kas tegevus on õige ning milliste tulemusteni tuleks õppeaasta lõpuks jõuda. Sellised eesmärgid seatakse juba sügisel
teha. Nad võivad igasuguste muu info kohta osata järeldusi teha, aga sõnade kohta mitte. See on otsapidi seotud ka sõnade tähendusvälja probleemiga. Kui ikkagi teatakse suhteliselt vähe ühe või teise sõna tähenduse kohta, siis järeldada selle sõna kohta eelmistest lausetest on üsna keeruline selle lapse jaoks. Sellest tingituna ei pruugi laps aru saada kas üksikutest sõnadest, lausetest või tekstist tervikuna. See oli tunnetusprotsessidega seotud probleemidega lugemisraskuste puhul. Lugemisprobleemide seos teiste ainete omandamise ja üldiste õpiraskustega. Probleemid, mida lapsed kogevad, on sarnased üldiste õpiraskustega ja spetsiifiliste õpiraskustega lastel. Nende puhul ei ole probleemid kvalitatiivselt erinevad. Kui lapsel on probleeme lugemise, kirjutamise ja arvutamisega ja ta üldine IQ on ala 70, siis on tegemist üldisema probeemiga. ÜÕR lapsed on ka sarnaste asjadega hädas nagu siis lugemisraskustega lapsed, kirjutamisel on sarnased
annaabi.ee 
