lugemisraskused. Eestis jagatakse kirjaliku kõne alaseid raskused traditsiooniliselt düsleksiaks, mis väljendub ainult lugemisraskustes, sel ajal kui kirjutamisraskusi nimetatakse düsgraafiaks. Inglisekeelses erialakirjanduses kasutatakse düsleksiat sageli sünonüümina raskuste kogumile- spetsiifilistele õpiraskustele, harva eristatakse lugemis- ja kirjutamisraskusi eeldades, et enamasti kaasneb lugemisraskustele ka kirjutamisraskus . Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise ja mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu:
puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk 4 peegellugemist. Rasketel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja
vaimsete võimete mahajäämusest või vastupidi: õpiraskused on põhjustatud lugemis- ja kirjutamisraskustest, suutmatusest töötada kirjaliku tekstiga. Sellisel juhul on tegemist spetsiifilise õpiraskusega. (Irv 2010) Eesti eripedagoogika terminoloogia (Kõrgesaar 1990) järgi on lugemis- ja kirjutamispuuded: suulise kõne puuetest, vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelistest kahjustustest, aga ka metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena (düsleksia) käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutamispuuetena (düsgraafia) käsitletakse häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi (Kõrgesaar 1990). 4 2. Düsleksia mõiste 2.1. Düsleksia definitsioonid Maailma neuroloogide föderatsioon on düsleksiat defineerinud nii see on häire, mis esineb
Teades ja tundes lugemisraskuse tundemärke, saame last varakult aidata, kasutades sobivaid õpetamisviise ja meetodeid. Tihti aitab lapse tähelepanu juhtimisest ning vanema ja õpetaja sobivast kõnelemis- ja suhtlemisviisist. (Lukanenok, 2008) Düslektikutel on raskusi heli ja sümboli, räägitud sõna ja kirjapandud sõna kokku viimisel, seetõttu on kõige parem diagnoosida düsleksiat läbi lugemise ja kirjutamise. (Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutuspuuetena-häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi Düsleksiat esineb sagedamini, seejuures enamikul düsgraafikutest on ka düsleksia. 7 Lugemisel tekkivad vead Kuidas düslektikud loevad? Tihti peale saavad nad vihjeid sõnakujust nagu seda teevad lapsed lugema õppides. Nad näevad sõna kui pilti
annaabi.ee 
