Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kaanonilised autorid, nt Shakespeare Fenomenoloogiline lähenemine – autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psühholoogiline ja psühhoanalüütiline kriitika – tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? 1960ndatel retseptsiooniteooriad Fookus lugemisprotsessil Tekste on sama palju kui on lugejaid Iga lugeja loob oma teose Lugemist mõjutavad ootused Uuriti kuidas ja miks mingit teksti loetakse, lugemispraktikad Kuidas tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsism ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti
toimimise vaatepunktist. 50. Mis on lähilugemine? [Kultuurianalüüs, lk 290] Briti kultuuriuuringute (tegelikult II MS eel angloameerika uuskriitika koolkond) kirjandusteaduslikust traditsioonist tulenev uurimismeetod lähilugemine tähendab seda, et uuritakse teksti ennast, tehakse ta esmalt sõltumatuks autorist ja ajaloolisest kontekstist, seejärel keskendutakse tekstisisesele tähendusseoste keerukale tekkimisele. Tähelepanu on lugemisprotsessil, kuidas tekib tähendus ja tekstimõnu, antud teose raames. VISUAALKULTUURI UURINGUD 51. Mida tähendab visuaalkultuuri uuringute kontekstis, et visuaalne maailm on referentsiaalne? [Visuaalkultuuri uuringud, lk 391] Referentsiaalsus tähendab, et visuaalne maailm peegeldab kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja sedasama keskkonda, milles see visuaalsus ise sünnib. Visuaalid refereerivad alati millegi veel peale iseenda. Neist saab välja lugeda palju esmapilgul märkamatut.
rekonstrueerida. Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline ja psühhonalaüütiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid. Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? 1960'ndatel retseptsiooniteooriad fookus lugemisprotsessil tekste on sama palju kui on lugejaid iga lugeja loob nö oma teose lugemist mõjutavad teatud lugejaootused uuriti, kuidas ja miks mingit teksti loetakse, millised on teatud inimrühmade lugemispraktikad (klass, rahvus, sugu jne) milline on olnud mingi teksti retseptsioon (kuidas mingi tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse) Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse
Fookuses on tekst ise, selle sisemised seaduspärasused. (Kirjandusteost nähakse kui iseseisvat elu elavat tähenduslikku tervikut. Teos on midagi enamat kui autori teadlik loomeakt, teos võib sisaldada tähenduskihte, millest autor polnud kirjutades teadlik.) Materiaalsus õige versiooni kättesaamine; erinevad väljeaanded. Olulised on keel, stiil ja struktuur. Lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum: Fookus on lugemisprotsessil. Iga lugeja loob teksti. Seega on niipalju tekste nagu lugejaid. Lugejajaotused, määrab ära, kuidas mõnda teksti loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse,
annaabi.ee 
