Erinevalt ekstratekstuaalse maailma ruumiparameetritest (nagu vahemaa ja pindala, maht ja määr, koordinaadid ja deiksis) on kirjanduslik ruum palju keerulisem kontiinum. See ruum pole niivõrd mõõdetav, kuivõrd kogetav. Rawdon Wilson märgid: „Kirjanduslik ruum on suuresti lugemiskogemuse spetsiifiline aspekt, milleta fiktsionaalne maailm ei ole kujutletav.“ Ilma ruumilise ettekujutuseta ei ole võimalik mõista kirjandusteksti kui tervikut. Lugemisprotsess eeldab ruumikujutluste loomist. Narratiiv Narratiiv on lugu algusest lõpuni, sünnist surmani. Lühinarratiivid (mingi lugu, mis hõlmab näiteks ühe päeva tegemisi). Jätkunarratiivid (nt õpingud, abielu, karjäär) Mida jutustatakse? Mõiste: ajalugu, lugu, faabula. Kuidas jutustatakse? Mõisted: süžee, diskursus. Narratiivi on kätketud: o Teatud ajaline järgnevus o Instrumentaalne loogika (kuna narratiivne maailm on elliptiline e
Vastuolu: kirjandustekst markeerib oma piire vs. tekst on midagi lõputut ja piiritut. Tava intuitsioon ütleks pigem, et tekstid on eraldi me süveneme korraga ühte teksti, raske on ette kujutada ilma lõpu ja alguseta hiiglaslikku tekstiruumi. See mida Kristeva ja Bart kasutavad metafoorina ja abstraktselt, on tänapäeval tõelisuseks saanud, kasvõi interneti kaudu (vihjed ja viited). Georg G. Landow ,,hypertext" varieeruva teksti põhimõte. Lugemisprotsess muutub vastavalt linkidele mida me vajutame. Kirjeldab James Joyice ,,Mysses" interneti tekstina viiteid varasematele tekstidele üks tekst viib antiikmüütide juurde, teine raamatu kohta kirjutatud massiliste kommentaaride poole. Selle tagajärjel kaotab kirjandusteos oma keskse positsiooni. Me võime sinna lisada ka oma kommentaare, seega võib teksti mõiste meie jaoks muutuda. Kõik ideed mida Kristeva propageeris, tekst on lõpuni tarbimatu on teoks saanud.
alateadlikud seosed). Kui analüüsikese on autor, siis uuritakse konkreetse autori teoseid. Freud on psühhoanalüütilise kriitika nn. isa. Psühhoanalüüsi puhul uuritakse alateadvuse jõust tekstis. Tekst – fookuses tekst ise, selle sisemised seaduspärasused, materaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess) ning keel, stiil ja struktuur. Kui analüüsikese on teos, siis siia kaasatakse ka lugeja, kes aitab analüüsimisele kaasa. Uuriti autorite erinevaid stiile. Lugeja- lugemisprotsess; iga lugeja loob 1 teksti; lugeja ootused; lugemispraktikad. Kui analüüsikese on lugeja, siis on siin mõeldud lugejaid, kes on saanud vastava hariduse ja seeläbi retsenseerivad mingit teost. Kontekstikesksed lähenemised Kirjanduslugu paigutab teose perioodidesse. Ökokriitka keskendub inimese ja looduse suhtele – millised on nendevahelised suhted/seosed. Uushistoritsism
Psüholoogiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid. Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Lugeja – teose tähenduse määrab lugeja, iga lugeja nö loob oma teose. 1960’ndatel retseptsiooniteooriad,olulisel kohal on lugemisprotsess, see millised on lugeja eelnevad teadmised ja ootused, see kuidas ta loob lugedes oma tähenduse, tekste on sama palju kui on lugejaid. Oluline ka miks mingit teksti loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud
puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise. Piibli puhul tuleb meeles pidada, et algselt oli tegu kogukondlike tekstidega. Walter Ong on uurinud seda vaheperioodi, mis jääb suulise kultuuri ja kirjakultuuri vahele. Hirograafiline kultuur käsitsikirjutamise kultuur. Ta on ka loetlenud suulise mõtlemise üheksa omadust. Suuline mõtlemine ja väljendamine on kõneleja-keskne. Poeetiline
annaabi.ee 
