HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM
Rahvakoolid pärast õpetajate seminari 17.sajandi lõpul hakkas Riigivõim tõsisemalt tegelema kooliküsimustega.Kuningas nõudis, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja et rahvale õpetatakse ristiusku.Seadusest hoolimata koolide ehitamine ei edenenud aga kuna lugemisoskajaid oli juba palju siis õpetati seda kihelkondades olenemata sellest, et koolid puudusid.Põhja-Eesti jäi koolide arvult ja lugemisoskuselt Lõuna-Eestist maha kuna Forseliuse loodud võrgustik püsis edasi ka pärast tema surma.Üheks põhjuseks, miks koolide ehitamine ei edenenud oli ka see, et aadlikute seas püsis endiselt teatav vastuseis. 1687/1688.aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades.Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks Eestis. Selleks hetkeks oli ka võimalik juba paljudes koolides õppida araabia ja rooma numbreid ning ka pisut matemaatikat
käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. 1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur, sest vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk ja talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus. Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks
- 1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus. Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. 3. Eestikeelne kirjasõna: Luterlus ja hariduse areng nõudis eestikeelse kirjasõna väljaandmist. Samas oli eeswtikeelse kirjasõna väljaandmisel suuri takistusi / raskuseid: - vähe oli haritud inimesi, kes valdaksid head eesti keelt ning oleksid olnud võimelised koostama raamatuid. - puudusid eesti keele reeglid, mille järgi tekste koostada.
Forselius- talurahva hariduse algataja eestis, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis). - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel. - võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14
väljendab oma arvamust (oskab vastata küsimustele Mis ma arvan?, Mida ma oleksin ise teinud selles olukorras?); seda on nimetatud ka funktsionaalse lugemisoskuse alla kuuluvaks refleksiivseks ehk analüüsivaks lugemisoskuseks. (5) Lugemisoskuse omandamise algetapp keskendub lugemisoskuse põhitehnika ehk elemementaarse lugemisoskuse omandamisele. Lugemisoskuse arenedes siirdub põhirõhk elementaarselt lugemisoskuselt üha enam funktsionaalsele ja kriitilisele lugemisele, õppimisele ja lugejaks kinnistumisele. (1 lk 14) Elementaarne lugemisoskus koosneb kahest kesksest elemendist: kirjaliku teksti tehnilise lugemise oskusest (tähtede alusel ühendatakse häälikud sõnadeks ja tuntakse ära terveid sõnakujusid) ning tekstist arusaamise oskusest (loetust arusaamine ja järelduste tegemine). Need oskused ühinevad lihtsaks lugemisoskuse malliks, kus elementaarse lugemisoskuse taset
annaabi.ee 
