9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi üks loeb kõva häälega, teised loevad mõttes. 1686. aastast sai kasutada tema koostatud aabitsat. Tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati tagasi. Küsimused: 1. Kes pretendeerisid XVI sajandi alguses Liivimaa aladele? Taani, Venemaa, Poola, Rootsi 2. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? 3
riigistatud. Nagu Forselius ise märgib, õpetasid tema seminari kasvandikud Jõelähtmel, Viimsis, Haljalas, Türil, Järva-Jaanis, Järva-Madisel, Vigalas, Harju-Madisel ja Ristil. Viimsi kool suleti mõisaomanike vahetumise tõttu 1688. Noarootsi koolis õpetas lapsi erihariduseta köster. Nissi kihelkonnas oli lugemaõpetamist proovinud edasi anda kohalik köster, poisid aga lugemist selgeks ei saanud. Seetõttu saatis Forseliuse õemees G. Herlin sinna uue lugemismeetodi järgi õpetama ühe Risti kooli lõpetanud noormehe. Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele, kuna esialgu puudusid koolimajad ja õpetust anti kirikumõisas, köstrimajas või rehetoas. Erinevaks jäid ka koolmeistrite töötingimused ja palgad. Väga vähestes kihelkondades anti nendel aastatel koolmeistrile õpetamise eest palka. 1687. aasta aprillist on säilinud kirjalik märge, millest selgub, et Forselius sai Liivimaa
Piiskopmõisa(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Õppima asusid sinna ümberkaudsed poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius ise. Koolis õpiti: 1. Soravat lugemist 2. Usupõetust ja kirikulaulu 3. Raamatuköitmist 4. Arvutamist e rehkendamist 5. Saksa keelt 1686 kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi õpetada, kuna õpikuid ei olnud. Ta hakkas kasutama ka uut lugemismeetodi- tähti hääldati valjusti, üks õpilastest luges ette, teised jälgisid teksti. Raskusi tegi õpilaste kooli saamine, kuna mõisnikud ei tahtnud seda lubada. 1. Haridus pani mässama 2. Talupojad on orjadeks loodud 1686 pöördus Forselius kuninga poole, et leida toetust oma tegutsemisele. Kaasa võttis ta 2 oma andekamat õpilast- Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri. Kuningas jäi õpilastega väga rahule. Selle tulemusena: 1
meetodi puhul peetakse oluliseks seda, et õppija saaks korraliku ülevaate õpitava keele grammatikast. Omandatud grammatikateadmisi kasutatakse ilukirjanduslike tekstide lugemiseks ja tõlkimiseks. Õppija ülesanne on omandada nõutud grammatika, õppida pähe vajalikud reeglid ja osata neid tõlkimisel kasutada. Meetod on olnud kasutusel nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel. Osaoskustest arendatakse sellise meetodi puhul peamiselt lugemist ja kirjutamist. Lugemismeetodi (ingl The Reading Method) arendas välja inglane Michael West. Lugemismeetod oli paljudes maades 1920.aastatel väga populaarne. Meetodit kasutati laialdaselt kuni Teise maailmasõja alguseni. Õppematerjaliks koostati piiratud sõnavaraga lugemikke, kus kasutatav sõnavara tihti kordus. Meetodi aluseks ei ole olnud ükski lingvistiline ega psühholoogiline teooria. Keelekursuse alguses tutvustati õppijaid õpitava keele grammatikaga, sellele järgnes töö spetsiaalsete lugemikega, mis
annaabi.ee 
