Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. (Hellerma 2012) Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline "Lugemispesa" projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt "Lugeda on mõnus". Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa konkursi, kus lapsed valivad ise kahe viimase aasta parima raamatu ning selle põhjal selgitatakse välja lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. Seega võib näha et Eestis suunatakse lapsi juba väga noorest east raamatute juurde. (Puksand 2012) 2. Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumuste analüüs
suuruse küsimusele anda ei saa, sest koostatava valimi suuruse määramisel tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid: 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool uurimuse eesmärk, kasutatavad ressursid, võimalik vastamisprotsent, populatsiooni struktuur. Valimi suuruse määramise esmaseks teguriks on uurimuse eesmärk. Kui näiteks eesmärgiks on uurida inimeste lugemisharjumusi, siis on selge, et pole mõtet uurida lasteaialaste lugemisharjumusi. Tuleb teha piirang. Populatsiooni kõikide objektide uurimine ei ole alati füüsiliselt võimalik. Tuleb teha valik, sest ajalised ja materiaalsed ressursid seavad piirid valimi suurusele. Valimi planeerimisel tuleb arvestada ka isikute hulgaga, kes ei vasta või ei ole nõus koostööks. Seega tuleb valim planeerida vastajate võimalikku protsenti silmas pidades.
ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6
uudishimust tingitud, vaid ka objektiivse tulemuse seisukohast tähtis. Samamoodi kasvab pidevalt blogide (internetipäevikute) regulaarsete lugejate arv, mis muutis sellekohase küsimuse lisamine päevakohaseks. Kuigi blogide lugemine pole praegu veel väga laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik. 1.2.3. Ajakirjandus Et uurimistöö eesmärk oli käsitleda lugemisharjumusi üldiselt, mitte ainult raamatute lugemist, siis pidi ankeet kindlasti sisaldama küsimusi ajalehtede ja ajakirjade lugemise kohta. Ankeedi 7 küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse.
Tapa koolides ning millised probleemid seisavad kuulja lapse ees, kui ta kasvab kurtide vanematega peres. KIRJANDUS, LUGEMINE Dumas, Tolstoi, Tolkien, Mats Traat, Sass Henno, Kaur Kender, Herman Hesse, Peeter Sauter, Emil Tode, Andrus Kivirähk, Puskin, Viivi Luik, Võssotski ja Friedrich V. Lustigi luule vaid lühike nimekiri kirjanikest, kelle loomingusse on noored analüüsivalt süüvinud. Lisaks on palju uuritud oma koolikaaslaste lugemisharjumusi ja eelistusi, noorsookirjandust, siurulasi, oma kooli lugusid, kirjandusteemalisi foorumivestlusi ja palju muud. Ja peab ütlema, et kuigi paljude noorte lemmikraamatuteks on Harry Potteri lood ei ole meieni seni ühtegi kirjanduslikku analüüsi sel teemal jõudnud. Kas ei pea juhendavad õpetajad seda kirjanduseks või on see noorte silmis midagi mis kooli ei puutu ... EESTI KEEL Ka keeleuuringutes jäävad noored valdavalt oma keskkonda släng ja
annaabi.ee 
