Funktsionaalse kirjaoskuse kujunemine. Viimase kahe etapi oskustega tegeletakse koolis. (Hallap, Padrik, 2008, 298) Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas Lugemine on kompleksne ja väga keerukas nähtus. Lugemisse on kaasuatud Bioloogiline, kognitiiv-käitumuslik ning sotsiaalne ja keskkonnast tulenev tasand. Lugemisoskuse kohta ühest mudelit esitada on peaaegu võimatu. Lugemisoskus koosneb paljudest alamoskustest, mis omakorda kujunevad lugemiseelduste baasil. Lugemiseks vajalikud eeldused ja vastavad oskused võib jagada kognitiivsete võimete järgi: · Keelelised · Sensoorsed · Lugemise baasoskused, mida võiks nimetada ka eeldusoskusteks (nt foneemi ja grafeemi vastavus jmt) · Motoorsed ja toimingulised oskused Lisaks saab vaadelda ka arengu laiemaid aspekte nagu õpetamine ja perekondlik taust. (Lukanenok, 2008, 15) Lugemiseks vajalikud eeldusoskused kujunevad eakohase arenguga lastel välja tavaliselt
Tekst ei täida alati ootusi, vead (e. ootuste mittetäitumine) on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Retseptsiooniuurija küsimusi: * Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses? * Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? * Millised on lugeja ootused ja lugemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist kultuuriline ja individuaalne taust? * Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta, lugendes mõnd lühikest teksti lõik- lõigult? Kuidas see, mida tekst lugejaga ,,teeb" erineb sellest, mida tekst ise ,,ütleb"? Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Psühholoogilise ja psühhoanalüütilise kriitika erinevused. Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest.
tõlgendusprotsessis, teksti tähendus sõltub lugeja ideolooogiast, klassi-, soo-, rassi jne. eeldustest 1) Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses? Kuidas toimib teksti määratlematus tõlgenduse stiimulina? (Nt millised sündmused või kirjeldused on puudulikud või puuduvad üldse? Millised kujundid võimaldavad erinevaid assotsiatsioone? 2) Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta mõnd lühikest kirjandusteksti lõiklõigult lugedes? Kuidas see, mida tekst lugejaga `teeb'erineb sellest, mida tekst `ütleb' või `tähendab'? 3) Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? 4) Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi
tõlgendusprotsessis, teksti tähendus sõltub lugeja ideolooogiast, klassi-, soo-, rassi jne. eeldustest 1) Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses? Kuidas toimib teksti määratlematus tõlgenduse stiimulina? (Nt millised sündmused või kirjeldused on puudulikud või puuduvad üldse? Millised kujundid võimaldavad erinevaid assotsiatsioone? 2) Mida õpime tekstis sisalduvate lugemiseelduste kohta mõnd lühikest kirjandusteksti lõiklõigult lugedes? Kuidas see, mida tekst lugejaga ‘teeb’erineb sellest, mida tekst ‘ütleb’ või ‘tähendab’? 3) Kuidas kutsub tekst esile teatud sorti lugemiskogemust? 4) Millised on lugeja ootused ja ligemiskogemus mingi teksti puhul? Kuidas mõjutab lugemist lugeja individuaalne ja kultuuriline taust? 7. Psühhoanalüütiline kirjandusteooria. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131)
annaabi.ee 
