maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'', ''Varblane'' Eesti lastekirjandus 19.sajandil Kirjutati esimesed spetsiaalselt lastele määratud teosed, esimesed noorsooraamatud, tõlkemugandused. Lastekirjandust ilmus ka kalendritest, 19.sajandil jätkus aabitsate ja lugemike väljaandmine. 1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi rahvaraamatuteni jõudis ka lasteni. Ajaviitekirjandus: robinsonaadid – populaarse rahvusvahelise päritoluga jutukirjandus, mõningal juhul lastele jenovevad – armsad ja haledad lood ilmsüütust naisest Jenovevast 19. sajandi olulisimad autorid Carl ja Martin Körbu ''Karjalaste luggemise ramat'' J.V. Jannsen, F. Kuhlbars ''Teele, teele kurekesed'' A. Grenzstein ''Viisk, põis ja õlekõrs'' F.R
Euroopas. Kuigi aabitsaga ei saa seostada lastekirjanduse algust, osutuvad nii aabits kui aabits-lugemik mõnel juhul siiski esimesteks raamatuteks, mis sisaldavad ilmaliku sisuga õpetlikke lugemispalu. 5. Eesti lastekirjandus 19. sajandil Pärast Arveliust ja Masingut valitses lastele määratud ilukirjanduslike sugemetega raamatu osas tühjus ning vaikus. 19. saj esimene pool oli õppekirjandusegi seisukohalt tagasihoidlik, pidurtatud ebasoodsatest koolioludest. Ei tulnud ka aabitsate ning lugemike kaudu juurde midagi tähelepanuväärset, mida võiks siduda lastekirjandusega. 1840ndateks süvenes pärisorjuse kriis, tekkis massiline talurahvaliikumine. Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele,
VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK · lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST: · Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku)
Koolidele soovitati A. Goldenbergi venekeelset ülesannete kogu ja L.Fismani aritmeetikaõpikut. Pärast venekeelse õpetuse algust tuli käibele kogu riigis kasutatud A.Stupeli ja E.Glovi " Venemaa geograafia". Ministeeriumikooli teises astmes ja kihelkonnakoolis oli Venemaa ajalugu kohustuslikuks õppeaineks. Vallakoolide jaoks tõlkis P.Koit juba enne koolireformi D.Ilovaiski "Vene riigi ajaloo" eesti keelde. Selle sajandi tähtsaim lugemike autor oli M. Kampmann, kelle koolilugemikud püsisid tarvitusel kaua aega ning autor muutis nende sisu ning vormi koos kooli muutumisega. Koolmeistrite ettevalmistamine 19.sajandil ja 20.sajandi algul: koolmeistrite ettevalmistamine jäi 19.sajandi eesti hariduselu pakilisemaks küsimuseks. Esimesena arutati koolmeistrite õpetamise võimalusi Tartu ülikooli koolikomisjonis. Tehti ettepanek rajada kihelkonnakoolide õpetajate väljaõpetamiseks igasse kubermangu riigi kulul seminar
annaabi.ee 
