· Ustel on RFID kaartide lugejad, mille juures on keskselt juhitav/uuendatav andmebaas RFID kaartide ID- numbritest, millega on õigus ust avada. Kasutajatele väljastatakse RFID kaardid ja registreeritakse nende isik andmebaasi koos väljastatud RFID kaardi ID numbriga. Seejärel määratakse, mis ustest/ustekategooriatest mis aegadel isik tohib läbi pääseda. Uuendatud info kantakse ustel asuvatesse lugejatesse. · Pääslasüsteemides on levinuimad vanemad, 125kHz ja 134kHz madalsageduslikud RFID kaardid. Mittekirjutatavas (read only) kaardis sisaldub unikaalne kood, tüüpiliselt 40 bitti. · Kontrollerisse edastatakse kood, mida võrreldakse kontrollerisse salvestatud andmebaasi kirjetega. Kontrolleris hoitakse ainult võtmekoode. Andmevahetus ei ole krüpteeritud, aeglase traadita side tõttu oleks see ka keerukas
1926. aastal alustas ta tööd oma romaani kallal, mis kestis kokku kümme aastat. Ta uuris põhjalikult sõja ajaloolisi üksikasju ning kasutas oma perekonna mälestusi. Kui romaan 1936. aastal ilmus, kujunes sellest kohe menuk ning seni tundmatu kirjanik sai maailmakuulsaks. Tema teos meeldib nii meestele kui ka naistele, noortele ja vanadele, sest autor käsitleb alati päevakorras olevaid teemasid armastust, elu ja surma. Romaani süzee on väga traagiline, kuid süstib lugejatesse enesekindlust ja võitlusvaimu ning tõestab, et igast raskusest on võimalik üle saada. "Sest homme on uus päev."
siis muutuks antud teos liiga segaseks ja oleks peategelast liiga raske jälgida. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on tehniliselt olematu, sellepärast et kõik kirjeldatakse peategelase kaudu ning ei pöörata rõhku kokkuvõtetele või pausidele, et jutustada mingit lisateksti. See kõik on hea antud teoses, sest just nii on hea käsitleda sellist psühholoogilist teost. Samas esineb ellipseid. Need pole siin selle eesmärgiga, et tuua lugejatesse närvikõdi, kuid hoopis lihtsad ja tähtsusetud hüpped, et jätta kõrvale kõik ebaolulise. Teose nimi on ikkagi „Nälg“ ning pole mõtet kirjutada sellest, kuidas inimene tunneb end mitmeid päevi hästi ja muretult. Jutustaja positsioon on Hamsuni teoses vägagi piiratud sellepärast, et kõik toimub nimetu tegelase peas. Terve teos oleks justkui kirjutatud nii, et peategelane mõtleb valjult, kuid harva juurde lisada ka kõrvaltegelaste lauseid
Naist kujutatakse ema või koduperenaisena. Naisi nimetatakse portreelugudes eesnime pidi, aga mehi mitte kunagi. Protsessitüüpide- ja rollianalüüs – kellena inimest artiklis esitatakse? Siiri Oviiri võib kujutada Europarlamendi saadikuna või 65-aastase vanaemana Gonsiori tänavalt. Kui sündmus kodeeritakse lausesse, siis sellega interpersonaalselt kaasneb väite autori ja vastuvõtja modaalsus. Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega. See väljendab, kelle poolt või kelle vastu autor on, kuhu kuulub autor ise ja kuhu usub oma lugejaid kuuluvat. Kui kasutab meie- vormi, võtab kokku nii enda kui lugejad, sest arvab, et on üht meelt. Modaalsust saab väljendada lisaks pronoomenite valikule ka kõneviiside ja verbidega. LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS
annaabi.ee 
