kirjutatud vaieldamatult lõbusas ja heas stiilis, kuid mille kohta võib siiski väita, et teemavalik domineerib sisu üle. Sääraste äärmuslike näidete varal ilmselt kaugele ei jõua ning tundub, et võib- olla on isegi vale kiskuda lahti midagi, mis on vaid näiliselt teineteisega seotud, tegelikult moodustab aga lahtirakendamatu terviku. Pole ju võimalik jutustada mingit lugu ilma teatud stiilita ning stiili tunneme ju lugejatena ära alles midagi konkreetset lugedes. Prantsuse kirjandusklassikud armastasid käsitleda ajalooliste teemade raames indiviidi ja ühiskonna konflikti ja üksikisiku saatust ajaloo pöördehetkedel. Nad kirjeldasid probleeme, mis veel nende lapsepõlves olid olnud aktuaalsed, nad osutasid ajalooliste paralleelide kaudu mitmetele oma ajastu kitsaskohtadele ja raskustele. Et just see oli kirjanike eesmärk, aitas lugejatel taibata aga stiili
Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma elu niisamuti nagu varem. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor
raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid töid. Ehkki Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.30. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.[10] Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud
eluea kohta; - komisjoni liikmed tunnevad inventeerimise põhimõtteid (vajadusel tehakse neile eelnev koolitus); - komisjoni liikmed on võimelised hindama varade seisukorda ja järelejäänud eluiga. Lisaks tuleb varude inventuurikomisjoni moodustades jälgida, et lugejatel ei oleks enne varude lugemise algust adekvaatseid andmeid varude koguste kohta. Juhul, kui komisjonis osalevad lugejatena isikud, kellel on informatsioon varude arvestusliku laoseisu kohta, tekib risk, et lugemist tegelikkuses ei toimu ning kogused märgitakse inventuurinimekirja vastavalt antud isiku teadmistele. - Inventuurikomisjoni esimehe määramisel tuleks jälgida, et esimees ei oleks ühegi inventeeritava varagrupi eest vastutav isik. Juhul, kui see ei ole võimalik, ei osale komisjoni esimees tema vastutusel olevate varade lugemisel; 8.3
· LOETAV (readerly) · KIRJUTATAV (writerly) o On loetav ja kirjutatav tekstid. On 2 eri tüüpi teksti Barthesi Jaoks. Loetav tekst · me saame lugeda üheselt, saame olla passiiivsed lugedes, see järgib neid koode, mida me tunneme. Järgib neid konventsioone, väljenduslikku loogikat, kõige seda, mis on meile tuttav. Saame olla lugejatena pasiivsed. Kirjutatav tekst · on miski, msi rikub neid konventsioone, miski mida pole kerge seletada konventsioonide tõttu. Rikub kindlaid koode ja Barthesi jaoks tähendab see, et lugeja ise peab võtma endale aktiivse rolli, ta ei saa olla sells kirjutatavas tekstis pasiivine. · Mõiste Jouissance (joovastus, mõju) o tekstist purjusolek, ekstaas
annaabi.ee 
