nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada. On näha, et paljud Sumeri linnriikide nimed ei ole sumeri keelest ja pole pärit ka sealkandis räägitud keeltest. On põhjust arvata, et enne sumereid oli seal mingi teine rahvas, kes jättis toponüümid endast maha. Kaasaegsete allikate põhjal on teada Lagasi ja Umma vaheline sõda. Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159 1 2340 eKr tuli Sargon võimule
(Sazonov et al 2015: 104) (Kriiska & Kõiv, 2015: 36-37) Sumerite allakäigu põhjusekski võib lugeda erinevate linnriikide ja piirkondade omavahelist konkureerimist. Teadaolevalt toimus Lagasi linna ning Umma linna vahel piiritüli. Lagasi tolleaegne kuningas Urukagina tekitas linnas pingeid sellega, et tagastas kuningale kuuluvad põllud templile ning sellega tagas ta endale suurema mõjuvõimu templite üle. Samal ajal sai aina võimsamaks ka Umma kuningas Lugalzagesi, kes lõpuks ühendas palju sumeri linnriike ning sai linnade ühendamisega endale võimu üle enamiku Lõuna-Mesopotaamia. (Kriiska & Kõiv, 2015: 37) Sumeri ühiskond oli jagatud kihtidesse. Kõige kõrgema staatusega olid kuningad, kes olid nii poliitilised kui ka religioossed juhid. Kuningate kõrval olid kõrgeima staatusega ka templites tegutsev preesterkond, kes viisid läbi religioosseid toiminguid ning ohvriande jumalatele.
Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24. sajandi keskpaiku eKr, kuningas Lugalzagesi valitsemisajal, vallutas Lagashi, kuid siis langes Akadi võimu alla. Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr) Kish, vanaaja linnriik Sumeris, Babüloni lähedal, mis on nüüdseks Tell el-Oheimir Iraagis. Tekkis 3. aastatuhande alguses eKr varasema asula kohale. Juhtis 28.-27. sajandil põhjapoolsete sumeri kogukondade liitu ning võitles 26.-24. sajandil Uruki, Uri ja Lagashiga hegemoonia pärast. 24
Lagasi dünastia. Järgnes pikaajaline võitlus Lagasi ja Umma vahel (selle silmapaistvam mälestis on Lagasi kuninga Eannatum'i püstitatud nn raisakullide sammas, tähistamaks võitu Umma üle). 24. saj esimesel poolel teostas Lagasi valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate kätte läinud maavaldusi, püüdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagasi ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla. Akkadi riik 2340 2159 Sargon (Sarrukin tõeline kuningas) 2340 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni
annaabi.ee 
