Nimed marmortahvlil 1. Vali 3 tegelast. Iseloomusta igat ühte neist. 2. Millise ajaloo sündmusega on see seotud? Mida sa sellest veel tead? 3. Jutusta põhjusest, miks koolipoisid sõtta läksid. 4. Kuidas mõjus kaaslaste surm teistele? Miks nii? 5. Millised sündmused olid lugeja jaoks kõige raskem lugada? Kirjelda oma kogemusi. 6. Mida tundis peategalena oma vennaga seoses? Püüa leida lahendusi. 7. Millised liinid on raamatus veel peale sõjaloo? 8. Kommentaarid ja arvamus. Kui soovitada seda teost siis kellele ja miks? 9. Pane kirja positiivsed ja negatiivsed faktid raamatu kohta. Ja kolm asja milleta seda raamatut ei oleks. 1. Käsper oli koolipoiste juht sõjas. Ta oli tark ja karmikäeline. Ta oli ustav ja truu sõber. Olles ohtlikes olukordades ei kaotanud ta pead
isa traktoriga nende eest põldudel sõitma. Siit näeme juba tänapäeva ja selle aja töö norme. Palk oli isal isegi parem kui ta emal, 80-90 rubla kuus, aga töö see eest oli karmim ka. Pühade ajal käis isa pere kirikus, kuigi ei tohtinud, aga ikka käidi. Kõik olenes perest , kellele oli suur ajupesu mõjunud ja kellele polnud. Eesti lippu hoiti kappi otsas. Koolis olid pioneerid, tähekesed ja malevakoosolekud, kus marsiti koos trummi ja lipukandjaga. Seda võis lugada ka kui väikseks sõjaväeks. Huvitav fakt on veel see, et koolis pidid kõigil alati kaasas olema marlimaskid juhuks kui tuumasõda tuleb ei saa läbi marli radioaktiivsed õhku hingata, kuigi tegelt see ei aidanud midagi. Õpetati ka gaasimaske kasutama ja pommi korral reageerimist. Keskoolis toimus mu isal ka sõjaline õpetus, kus kõik olid vene keeles ja seal õpetati sõjalist taktikat tankide ja maaväe rünnakute korral, relvade
ka väga suuri vastuväiteid ei osanud tuua. Välisartiklid olid väga mahukad ja kirjeldasid väga erinevaid maastiku käsitlemise viise. Teemad olid väga põhjalikud ja oli kasutatud palju teaduslikke fakte. Artiklid olid hästi kirjutatud, kuid palju jäi ka keelebarjääri taha kinni. Võrreldes Eesti ja välisartikleid, oli tunda suuri erinevusi. Käsitlused olid väga erinevad ja kasutusalad suured. Küll oli Eesti artikleid kergem lugada ja mõista, kuid siiski tundusid välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad. Kasutatud allikad Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7. Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 22-29 Kont, A
Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja.See kestis aga ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeldud. Konstantin õppis hästi. Tema lemmikaine oli kreeka keel, ta armastas lugada Homerose värsse. Juba tol ajal oli Konstantin kirglik lugeja, kes lisaks õpilastele mõeldud raamatukogule kasutas ka õpetajate põhiraamatukogu. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust. Seda põrandaalust raamatukogu püüti uute raamatute juurdemuretsemisega täiendada.Õpilased andsid välja ka põrandaalust ajakirja, mida toimetas Nikolai Päts
annaabi.ee 
