Post-Newtoni e postpositivistlik teadmne, kus teadmine on võrgustik mitte püramiid. Tõekspidamised paindlikud, alluvad pidevale revideerimisele 64. Otsustamise olemus. 1.Probleemist arusaamine-nt tahan leida naist 2.Alternatiivide vaatamine, need on seotud mingite kriteeriumitega. Nt kriteeriumiks, et naine peab oskama õunakooki küpsetada 3.Vaadata tulemusi 4.Otsusta, mida teha. Siin võivad mängu tulla shakeholdersid 65. Luchinsi katse mõte. Anumate algoritmid Tekib kindel ül lahendamise viis. Lahendad 7 ül ühtmoodi ja proovid ülejäänud 3 ka nii lahendada, kuigi võib olla palju lihtsam viis. so rigiidsus 66. Keel: morfeem, foneetika, süntaks, semantika, pragamaatika. Morfeem- väiksem ühik, mis muudab sõna tähendust, semantikat. Nt maja, majad, mjandus Foneetika-keele helilised ühikud. Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale
nagu sünnid ja surmad (mis säiluvad ilmselt mitmeid aastaid). Mittedeklaratiivne mälu on teadvustamata kaugmälu osa, mis jaguneb erinevate oskuste ja talitlusviiside mäletamiseks 66. Arusaamine kui mõtlemise oluline tunnus. Analüüs ???????? 67. Piaget kolme mäe katse mõte. 15 68. Otsustamise olemus. 69. Luchinsi katse mõte. Kuidas inimesed suudavad (erinevalt) probleemidele lahendusi leida???????????? 70. Emotsioonide olemus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioonis on objekti peegeldus. Objekti vahetu peegeldus. Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus. Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu. Korraga ei saa karta ja mõelda, kas ma kardan, armastada ja mõleda, kas ma armastan
saada. 67. Piaget kolme mäe katse mõte. lapse mõtlemist iseloomustab egotsentrism (3 mäe katse, ta arvab et teised näevad sedasama, mida tema näeb (hoolimata vaatevälja jäävatest taksitustest). Tõestas seda, et laps arvab, et teised näevad sedasama, mida temagi. 68. Otsustamise olemus. Inimene ei otsusta ega lahenda probleeme teadlikult, vaid me saame oma otsustest teadlikuks hoopis peale ebateadliku protsessi toimumist. 69. Luchinsi katse mõte. Abraham Luchins uuris teaduslikult Einstellungi nähtust. Nähtuse iva on lühidalt selles, et mõnikord on kogemused probleemide lahendamisel mitte kasuks, vaid takistuseks. Luchins demonstreeris seda nähtust veepurkidega. Tal oli kolm eri suuruses purki ning katseisikud pidid ainult neid purke kasutades välja mõõtma kindla koguse vett. Seega kolm purki esimesse mahub 21 ühikut, teise 127 ühikut ja kolmandasse 3 ühikut vett
õppimist Köhler muutis katsepüstitust kahes osas: - Loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine) - Lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel) Maieri 2 nööri katse inimestega – vihje õiges suunas kiirendas lahendamist – toimus ümberstruktureerimine Dunckeri tikutoosi katse ja funktsionaalne fikseerumine Maieri kahe köie katse Scheereri 9 punkti probleem Luchinsi veeanumate katse Wertheimer uuris erinevate loovülesannete lahendamist nii lastel kui täiskasvanutel. Ta näitas, et probleeme lahendatakse kolmel viisil: - Katse eksituse teel ehk juhuslikult - Reproduktiivselt ehk meeldejätmise abil - Produktiivselt – kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on inimene
annaabi.ee 
