on väga väike. Teisendite jaotus GEOGRAAFILINE TEISEND Geograafilised teisendid ja alamliigid kujunevad välja sellistel liikidel, mis oma ulatusliku leviala tõttu kasvavad väga mitmekesistes kliimatingimustes, näiteks siberi lehis , harilik kuusk . ÖKOLOOGILISED TEISENDID Ökoloogilised teisendid kujunevad välja teatud keskkonna tingimuste erinevuse juures.Heaks näiteks on harilik saar , millel on olemas kuivematel kasukohtadel kasvav teisend nn lubjasaar ja niiskematel huumusrikastel aladel levinud luhasaar. FENOLOOGILINE TEISEND Siia alla kuuluvad vara- ja hiljapuhkevad teisendid. Sellised teisendid on välja kujunenud näiteks harilikul kuusel ja harilikul tammel . MORFOLOOGILINE TEISEND ehk VORM Vorm erineb teistest oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne.vormil ei ole selget levimispiirkonda , ta esineb kogu levialal hajusalt.
veereziimiga kasvukohal: lodus ja Puit kollakas või punakas, sitke, vastupidav. Puitu klassifikatsioon). paepealsetel muldadel, vastavalt võib kasutada siseviimistluses (põrandad, Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui kasvukohale nimetatakse neid ökotüüpe: trepid, uksed jne), mööbliks. Harilik vaher ühesuguse metsakasvatusliku efektiga lubjasaar ja luhasaar. on laialt levinud haljastuses. Talub hästi (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. kärpimist. Hinnatud on mitmed mõjutavate tegurite kompleksiga) Raievanus 100-130 a., maksimaalne vanus 150- dekoratiivsed vormid, eriti punaselehised. metsamaade 250(300) a
tüveläbimõõduga puuks. Lisaks meile kasvab harilik saar Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis kohati sage. Kõrgeimad saared on Eestis mõõdetud kuni 35 m kõrguseks ning need asuvad Sangaste pargis. Meil on harilik saar levinud peamiselt salu- ja lodumetsades Lääne-Eestis, eriti Saaremaal metsastunud puisniitudel, kus ta eelistab lubjarikkama, viljakama pinnasega kasvukohti (nn lubjasaar). Saar kasvab hästi ka liikuva põhjaveega jõelammidel (nn luhasaar). Vähem kohtame teda Põhja- ja Kagu-Eestis. Tänu hästiarenenud juurestikule on ta aga põuakindel. Samas ei talu harilik saar suitse ja gaase, seetõttu pole ta sobiv linnahaljastuses. Harilik saar jääb enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib teda ka alleede istutamisel või üksikpuuna taluõues. · Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad,
saarikute boniteet Eestis II. Kiirekasvuline, keskmine saarikute aastane juurdekasv 4,0 tm/ha/a. Üldiselt külmakindel, kuid tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Noores eas talub varju, vanemad puud (10-15 a.) on aga valgusnõudlikud. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Kasvab valdavalt kahel erineva veereziimiga kasvukohal: lodus ja paepealsetel muldadel, vastavalt kasvukohale nimetatakse neid ökotüüpe: lubjasaar ja luhasaar. Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. Raievanus 100-130 a, maksimaalne vanus 150-250(300) a. Tänapäeval saare kasvatamisel kogu Euroopas, sh. ka Eestis suureks probleemiks puude hukkumine patogeense seeneliigi Chalara fraxinea e. saaresurm kahjustuste tagajärjel. Puit on väärtuslik, tugev ja dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu tammepuitki rõngassooneline
annaabi.ee 
