Seega sõltuvad kustutatud lubja omadused kustutamise tingimustest. Palju on arutletud kustutatud lubja laagerdumiseks vajaliku aja üle. Minimaalseks laagerdumisajaks peetakse 23 nädalat ja optimaalseks ajaks sama palju kuid. Mõned soovitavad koguni sama arvu aastaid, eriti peenema krohvitöö puhuks. Plinius Vanema teostest nähtuvalt ei kasutatud antiikajal lupja, mis polnud vähemalt 3 aastat lubjaaugus seisnud. Seletusi sellisele pikale laagerdumisajale on mitu: lubjas esinev MgO kustub palju aeglasemalt; suuremate lubjaterade reageerimine on difusioonlimiteeritud; aja jooksul jätkub osakeste peenendumine. Eksperimentaalselt on tõestatud, et pikaajalisel rohke veega laagerdumisel saadakse peenemad Ca(OH)2 osakesed (u. 10µm). Vähese veega pulbriks kustutamisel saadakse aga enam kuni 30µm osakesed, mis kasvavad kiiresti u. 60µm suuruseks. Vana traditsioon on lubja kustutamine liivaga segatult (ingl.k. coarse stuff).
enam ei lahustu. · Sise- ja välisvärvid. Epoksüvärvid · Ühe- või kahekomponentsed. · Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. · Epolsüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välisvärvidena. · Põranda-, betoonivärvid, mis annavad hea kaitsekihi ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv · Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjas. · Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutataud lubimörte ja - krohve ning lubivärve. · Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. · Parim omadus on poorsus, kuid mehhaaniline tugevus on madal. · Ka väävlioksiide sisaldava tööstuspiirkondade ühu suhtes madal püsivus. · Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Silikaatvärvid
*Aluspind puhastatakse ja karestatakse. *Kantakse krohvikihid peale, arvestades tehnoloogilisi vahaegu. *Kõverjoonelisi tõmmiseid tehakse sirkel sablooni abil *Vertikaaltõmmised tehakse pärast kõverjooneliste tõmmiste tegemist Krohvi vead ja nende vältimine *Lööve - mullikeste ilmumine krohvi pinnale. Iga mulli keskel on valge või kollakas täpp. Mullid tekivad sellest, et mört on valmistatud laagerdamata lubjast, s.t. et lubjas on väikesi kustumata osi. Kollased plekid tekivad seetõttu, et koos liivaga on mörti sattunud väikesi kuivi savi tükke. Liiv tuleb läbi pesta või läbi tiheda sõela lasta. *Kuivamispraod on tekkinud sellest, et on kasutatud rasvast või halvasti segatud mörti. Praod tekivad ka sellest, et korraga on peale kantud liiga paks mördikiht või kui kantakse õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile.
Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10. Millises kivimis on kaltsiit põhimineraaliks? LUBJAS ON põhimineraaliks kaltsiit. 11. Millised on settemoondekivimid? Tuntumad on : MARMOR, KILTKIVID, IGIKIVI, KALJUKIVI. 12. Millises kivimis on kvartsiidisisaldus 90-95%? IGIKIVIS on kvartsiidisisaldus kuni 95% (see annab talle sillerduse). 13. Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe. Lihvimine, läige
kasutamisel saadud arvulise väärtuse vastavust standardis ettenähtud väärtusele. 4.5.1.Keemilised omadused Keemiliste omaduste all mõeldakse eelkõige sideaine keemilist ja mineraloogilist koostist, mille muutumisel muutuvad ka saadava tsemendikivi omadused nagu näiteks püsivus jt. Koostis võib teatud kindlates piirides muutuda, seetõttu esitatakse standardites piirtingimused teatud kindlate ühendite sisaldusele sideaines. Näiteks kaltsiumilises lubjas peab sisalduma vähemalt 70, 80 või 90% CaO (CL70, CL80, CL90) ja ei tohi sisalduda enam kui 5% MgO. 4.5.2 Füüsikalised ja mehaanilised omadused 4.5.2.1. Veevajadus Väljendatakse standardkonsistentsiga 4.5.2.2.Tardumise (setting) algus ja lõpp 4.5.2.3. Kivinemine (Hardening) Kivistumine järgneb tardumisele, selle jooksul saavutab sideainekivi tugevuse. Tugevuse kasvu kulgu, enamasti aga tugevust teatud kindlal vanusel nimetatakse sideaine aktiivsuseks
fosforhape filtritakse välja lintvaakumfiltril vastassuunas (NH4)2CO3 + CO2 + H2O 2 NH4HCO3 "Alapõlenud" lubi sisaldab lagunemata CaCO 3 tükke, veega pesemisel. 3)Vahetusreaktsioon: "ülepõlenud" lubjas on tekkinud muutused CaO Viibimisaeg (kontaktiaeg) on piirides 1,5-12 tundi ning NH4HCO3 + NaCl NaHCO3_ + NH4Cl struktuuris, ta pole enam aktiivne. protsessi tingimusi hoitakse kontrolli all selleks, et tekiksid Viimane reaktsioon on väga aeglane, kolonni alumist Lubja hüdreerimine hästi väljafiltritavad kipsi kristallid (nn."dihüdraatprotsess"). osa tuleb jahutada kuni 25-30°C-ni
Merevesi sisaldab 24% soolasid, millest 80% on NaCl. Kui plaju keedusoola (NaCl) on võmalik saada 2 (teeme cm3ks) kuupmeetrist mereveest, kui vee tihedus on roo=1,18g/cm3 . Kaod kristallisatsioonil on 35% Roo=m/V m=roo*V 2*10(astmel6)*1,18= merevee mass (g) 2360000 2360000*0,24=566400(g) soolasid on 566400*0,8= 453120 (g) 100-35=65& 453120*0,65=294528 (g) =0,3 tonni 4) Lubjakivi ülesanne Milline on kaltsiumoksiidi % sisaldus lubjas? Mis on saadud järgmise koostisega lubjakivi põletamisel. Lubjakivi= 50% on kaltsiiti (CaCO2) , 15 % on dolomiiti (CaCO3*MgCO3) ja 155 on kvartsi (SiO2) ja 20% savi Kvarts ja savi põletamisel ei lagune ega reageeri.
annaabi.ee 
