Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Giza surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Sfinks on kuju, mis sümboliseerib inimese, jumala ja lõvi jõudu ühendavat vaaraod. Samas peetakse sfinksi nekropoli valvajaks ja teda samastati jumal Horiga. Sfinks tähendab kreeka keeles kägistajat.
Arhitektuur Vana Riik · Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest Arvatavasti 7 astet, säilinud 5-6 nt: Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras 2) Mastaba: Egiptuse algne hauakamber Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum. 3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud) Nt: Giza püramiidid. Keskmine Riik · Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud.
Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Usund Püramiidide idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia
ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Püramiidi mainib juba "araabia Herodotos", kes suri 956. aastal. Ta nimetab püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sarkofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lamas raamat, kuhu olid kantud tema ametisaladused ja tema teod aasta jooksul." Mykerinose poeg jätkas püramiidi ehitust. Ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega.( Kinggi 1996:32-34) SEMIRAMISE RIPPAIAD BABÜLONIS 23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab- iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku,
ise, et ta ei valitse kaua ja lasi püramiidi kiiruga ehitada, ning kasutas veel suuremaid kiviplokke, kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. 8 Babüloni rippaiad Babüloni rippaedu tuntakse rohkem Semiramise rippaedadena. Algselt arvati, et rippaiad on ainult müüt, kuid aiad siiski leiti. Selle ehitajaks peeti Babüloni kuningannat või
annaabi.ee 
