• Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda
jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri
Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Merevett ei tohi, kui on sarrused ja kui soola sisaldus ületab 2%. 4. Betoonis kasutatav jämetäitematerjal- mida võiks eelistada ja miks? Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse: 4…8, 8…16, 16…32 ja 32…64mm. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Killustiku külmakindlusklass ei tohi olla madalam soovitud betooni külmakindlusest. 5. Mis näitajad ja kuidas mõjutavad kivistunud betooni tugevust?
betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu
kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%. Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri
32. Pindamisel kasutatavad killustikud, nõuded neile? Eeltoodus kajastub pindamiskillustiku valiku reegel, mille kohaselt pehme kattega ja suure liiklussagedusega teel tuleb kasutada võimalikult jämedat killustikku ja kõva kattega väikse liiklussagedusega teel peent killustikku. Fraktsioneeritud killustikuga pindamisel kasutatakse LA15 killustikku teedel liiklussagedusega üle 5000 auto ööpäevas, LA25 killustikku teedel liiklussagedusega 8005000 autot ööpäevas ja LA30 lubjakivikillustikku või LA35 kruuskillustikku teedel liiklussagedusega alla 800 auto ööpäevas. Killustikufraktsioonide mõõdud on 2/4 (mitmekordse puiste ülemises kihis), 4/8, 8/12 ja 12/16, (erandina 16/20 väljaspool asulaid väga pehmetel katetel). Kahe- ja enamakihilise pindamise alumises kihis võib kasutada ka teisi killustiku fraktsioone. Teedel, kus libedusetõrjet tehakse kloriididega või kloriididega töödeldud materjalidega (soolaliiv), kasutatakse ainult tardkivikillustikku
Mõnikord kasutatakse betooni 106 valmistamisel ka tehisliiva. Killustik. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga. Tsement jääb nende külge hästi kinni. Killustiku maksimaalne jämedus ei või olla suurem kui 1/3 valatava betoonkihi paksusest. Samuti ei või nad olla sarrusraudade vahest suuremad. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku. Harvem kasutatakse graniit- või dolomiitkillustikku. Kruus. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad. Tsement jääb nende külge kinni halvemini. Kruusbetoon on nõrgem kui killustikbetoon. Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi. Betooni vesi peab olema puhas. See peab vastama samadele nõuetele kui joogivesi. Võib kasutada ka merevett, kui soolasisaldus pole üle 2%.
annaabi.ee 
