Niššidesse paigutatud skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik interjöör ning kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus kesklöövi hulk kinnimüüritud figuure. Olev Prints puhastas rusude alt leitud figuurifragmendid lubjakihtide alt välja. Nii avastaski ta terrakotafiguuride tegeliku vormi ja erksates toonides polükroomsed värvikihid. Seintele paigutati üksikud poolskulptuurid, mille ümber maaliti vaba käega lopsakas roosa ornament. Peale Põhjasõja järgseid kahjustusi sai kiriku interjöör endale uue ilme. Kuuldused Printsi tegevusest kiriku kallal jõudsid Tallinna ning ta vormistati Tartu Jaani kiriku ametlikuks uurijaks ning konserveerimistööde juhatajaks. Ta
Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanlik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaaniline on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ja Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. Sajandi maalingute fragmente. Valjala kiriku maalingutel leidub koguni inimfiguure. Kullassepa kunst · Ryssenberchi monstrants · Seitsmeharuline põrandalühter · Gildide hõbe pokaalid, peekrid ja vaagnad Hermen Rode tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. Bernt Nodke Pühavaimu altar ja lõik hiigelmaalist ,,Surmatants"
seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj. Lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Kristuslapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14.saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist
kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid jms maaliti tihti värviliseks. Puuskulptuuridest ja alates 15. saj levima hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed suure osa. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. saj maalingute fragmente. 13. saj lõpul levib Eestisse gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus- lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. saj maali- ja skulptuuriteoseid. Gooti stiilis kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimeornamentikat võib näha portaalide kujunduses. Tõeliselt
annaabi.ee 
