Keskkonnaministeeriumi kui Riikliku Maavarade Registri vastutava töötleja esindamine, registri koostamise ning pidamise juhendamine; maavara varude arvestuse ja nende kasutamise aruandluse organiseerimine, Eesti Maavarade Komisoni töö korraldamine, geoloogiliste loodusmälestiste arvele võtmise ja kaitsmise koordineerimine; maapõue programmi koostamine ja selle raames tööde koordineerimine. Töötlemise seisukohalt jaotatakse põlevkivi kolme rühma. Lubjakas põlevkivi, mille ballastaines domineerivad (üle 60 protsendi) lubimineraalid (kaltsiit, dolomiit). Peale Balti levila kukersiidi kuulub siia rühma Iisraeli-Süüria levila põlevkivi. Mergeljas põlevkivi, mille ballastaine koosneb enam-vähem võrdselt lubi- ja savimineraalidest. Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi. Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist
selles eas oluline, kuid sellest tähtsam on, et isa kuulaks oma last ja huvituks tema tegemistest. Mõtteid vahetades võivad mõlemad kogeda sügavat ühtekuuluvust ja sõprust.Nii mõneski kunstis võivad lapsed ses eas juba isast ees olla - isa peaks suutma seda aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel seotud vanematega ning laps tahab olla maailma kõige targema ja andekama isa poeg või tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda. Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda
kahju oleks minimaalne. Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks ja leevendamiseks ning kaevandamisejärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. Mündi paemurd. 13.20. sajandini kasutatud Raikküla lademe paemurd, mille ligi 7 meetri kõrguses seinas avanevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Piibrikiht, Ehituskivi II, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas I, Põhja paas II. Paemurd on AS Jalax valduses ja hästi korrastatud. Väga esinduslikud dolomiidid. ASEND Maakonna Kesk ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga KeskEesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb LääneEesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul.
Alal paiknevad huviväärsused on Mündi paemurd ja mõis. Mündi vana Raiküla lademe paemurd, mida keskajal kasutati, on võsastunud, kuid selle kõlakojataoline profiil väärib puhastamist ja eksponeerimist. Muljet avaldab mõisast kirdesse ja idasse jääv paemurd, mis on hästi korrastatud. Paemurru ligi 7 m kõrguses seinas avanevad väga erinevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Ehituskivi II, Piibrikiht, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas jne. Tegemist on väga esinduslike dolomiitidega. Mündi mõiskompleksi huvitavast karjakastellist, kus majandushooned olid paigutatud neljakandilise õue ümber, on vähe säilinud. Endises mõisapargis kasvab 1933. a. mõisamaade jaotamise 10. aastapäeva puhul istutatud tamm, mille juures on ka vastav mälestuskivi. · Kasutatud materjalid: 1. ftp://www.aarens.ee/avalik/paide_seletus.pdf 2. http://jol.cma.ee/?CatID=954 3. www.jarva.ee
annaabi.ee 
