veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Vetikatest on järele jäänud tohutud ladestud kivistunud ainet, kuid üsna vähe määratavaid fossiile. Kivististena on säilunud põhiliselt lubi - ja ränivetikad - need on vetikad, mille rakukesta muudab vastupidavaks lubi- või räniaines. Lisaks lubivetikatest makrofossiilidele võib kivististena leida vetikate spoore ja tsüste. Hõimkond rohevetikad Chlorophyta on vetikate seas liigirikkamaid. Eesti aluspõhja settekivimites leidub põhiliselt männas-põisvetikate kivistisi. Nendega sarnanevad tänapäevased vetikad asustavad troopilisi ja lähistroopilisi meresid ning arvatavasti samalaadsetes tingimustes kasvasid vetikad ka oma õitseajal Paleo- ja Mesosoikumis. Vetikate iseloomulik värvus lubifossiilides ei säilu
maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1. Tupenurme panga asukoht Muhu saarel 6 2. Panga ümbruskonna elurikkus Pangal on pinnakate õhuke, kaguosas pole seda üldse. Kaitsealal on paepealsel rendsiinal loopealse ja pangalõhede taimede kooslus. Tupenurme pank on ürglooduse objekt. Paeseinal
tellise- ja tsemenditööstuses. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist. KRIIT Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi. Kriit koosneb kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest. Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, peamiselt foraminifeeride kodadest. Tuntud kriidipaljandiks on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul. Kriit kirjutusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist. KUKERSIIT Kaustobioliit (energia- ja keemiatööstuses laialdaselt kasutatavad kivimid). Põlevkiviks nimetatakse kidalise ehitusega savikaid või karbonaadirikkaid õhukeste kildudena kergesti süttivaid kivimeid.
merepõhjas settinud lubjakivid. Kujunevad sooja kliimavöötme meredes kuni nõmesaja meetri sügavuses. Kui esineb suurel hulgal organismide jäänuseid, siis nim. lubjakivi struktuuri organogeeniliseks, kui organismide jäänused on kivimis purustatud tükikestena, loetakse struktuuri detriidiliseks. Väga laialdase levikuga, neid esineb kõigi geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete seas. Kriit – valge pudev väikestest pulbrilistest kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest, foraminifeeridest koosnev kivim. Eriti ulatslikult leidub seda keskaegkonna kriidiajastu setetes. Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist, kuid lisandina võib neis esineda samasid mineraale, mis lubjakivideski. Mikroskoopiliselt sarnased lubjakividega ja nende eraldamiseks kasutatakse 5% HCl, millega dolomiidid reageerivad nõrgalt. Dolomiitide ja lubjakivide vahel on olemas pidevad üleminekud, sest suurem osa dolomiite on tekkinud esialgsete lubjakivide
annaabi.ee 
