Lülijalgsed( klass: vähid, ämblikulaadsed, putukad/hulkjalgsed) VÄHID *avatud vereringe *lõpustega hingamine *lüliline keha- pearindmik ja tagakeha *sõrajalad *toitub väikestest selgrootutest ja veetaimedest ÄMBLIKULAADSED *pearindmik *lülistumata tagakeha *kitiinkest *4 paari jalgu *välisparasiidid PUTUKAD *pea *rindmik *lüliline tagakeha *3 paari jalgu *kaitset vajavad mesilased ja kiletiivalised Okasnahksed *suure soolasusega vees *lubiplaadikestest toes *peened lubijalad *keha viiekiireline *merisiilik *meritäht KLASS Roomajad *elavad maismaal *kael, pea, kere, jäsemed *siuglemine- liikumisviis *nahk tihe, kuiv, soomustega, kilbiga *palju roideid SISALIKUD, MAOD, KILPKONNAD, KROKODILLID Nastikud,boad,rästikud Stepi,soo, mere KLASS Linnud *elavad igal pool *2 paari jäsemeid- 1 paar tiivad *1 neel *2kordne hingamine *puudub uriinipõis KLASS Imetajad *püsisoojased *neljakambriline süda
ega liigu, meduusid aga hõljuvad vees ringi. Mõned ainuõõssetest on vastseeas polüübid ning täiskasvanu eas meduusid. 10. Millised on tähtsamad ainuõõssete loomade rühmad (4)? Ainuõõssed: Hüdraloomad, karikloomad, meriroosid, korallid 11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool.
· maos hambad (kitiinist) · võrgunäsad tagakehal · erituselundid rohenäärmed · lahksugulised · ujub taguspidi, kõnnib edaspidi OKASNAHKSED · keha enamasti kiirjas (5 kiireline) · veega täidetud torusüsteem, ühenduses jalakestega · elavad vaid vees · elavad vabalt; liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil · toeseks lubiplaadikestest sisetoes naha all · sooltoru lõppeb pärakuga; maksasagarad · närvisüsteemi moodustavad närviväädid · silmad · erituselundid puuduvad, eritavad läbi naha · sigivad suguliselt: muna vastne täiskasvanud isend KALAD · elavad vees · on kõigusoojased · keha katavad soomused · liikumiseks kasutavad uimi ja saba · hingavad lõpustega · süda kaheosaline
okasnahkseid (A) ja millised mõlemaid (AO). Kirjuta iga tunnuse number õigesse kohta: A: … O: … AO: … Tunnused: 1. Elavad ainult veekogudes. 2. Elavad ka Eesti vetes. 3. Mõned liigid elavad magevees. 4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes. 5. Osa elab kinnitunult polüüpidena ja liigub väga vähe. 6. Liiguvad toitu otsides ringi. 7. Neil on koed. 8. Neil on koed ja organid 9. Osal lubiainest välisskelett. 10. Lubiplaadikestest siseskelett. 11. Nende keha on sümmeetriline. 12. Suuava ümbritsevad kombitsad. 13. Saagi surmamiseks ja enesekaitseks on neil kõrverakud. 14. Nende hulgas on röövloomi. 15. Liiguvad vett kehasisesest torusüsteemist jalgadesse surudes. 2.2. Kirjuta üks oluline tunnus, mille poolest ainuõõssed on arenenumad kui käsnad. --- 7 Ülesanne 3. 3.1. Maailma ühed liigirikkamad ökosüsteemid korallrifid on sattunud ohtu. Mis on selle põhjused ja mis tagajärjed? Järjesta need (a-f)
Elavad nii soolases kui magevees. Ka Eestis (varsahüdra) Näited: polüübid on meriroosid ja korallid, hüdrad (vaasi kujuga).Meduusid ehk meririst (kummuli kausi kujuga) Okasnahksed. Põhitunnused: Merelise eluviisiga, keha sümmeetriline, selgrootud, kiirelise sümmeetriaga (kiirekujuline). Meritähel on tavaliselt viis kehaosa, mis saavad alguse ühest keskmest nagu ratta kodarad. Iga kiire tipus on silm. Infot välisilmast saab jalakestega ja ogadega kompides,.Neil on lubiplaadikestest sisetoes. Nad on kaetud õhukese nahaga. Paljudel nahk kaetud kühmuskeste või okastega, sealt ka nende nimed. Nad on lahksugulised ehk kahe sugupoolesed. Elavad merepõhjas igas sügavuses. Neil on küll koed ja organid, kui arengu ja ehituse tõttu on nad kõigist teistest erinevad ja moodustavad omaette haru. Liiguvad aeglaselt. Magedas vees elada ei saa. On röövloom, toitudes merepõhja kinnitunud või seal aeglaselt
Nägemiselundid: liitsilmad ja täppsilmad. Erituselundid: eritustorukesed. Hingamine: trahheed. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng moondega: muna, vastne (osal nukk), täiskasvanud isend. Näited: rohutirts, liblikad, mardikad, mesilased, sipelgad. OKASNAHKSED Keha enamikul kiirjas (5-kiireline). Veega täidetud torusüsteem, mis ühenduses jalakestega. Elupaik: vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil. Toes: lubiplaadikestest sisetoes naha all. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: täppsilmad. Erituselundid: puuduvad, eritavad läbi naha. Hingamine: trahheed. Sigimine: Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: meritht, merisiilik, meripura. 52 ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM Maailm meie ümber ei ole tühi
Kiilid on näiteks sinikiil, vesineitsik ja tondihobu. 43. Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad Okasnahkseid jaotatakse meritähtedeks, merisiilikuteks ja meripuradeks. Meritäht tähekujuline keha, millel pole pead. Piki külgi ulatuvaid jätkeid nimetatakse kiirteks. Tavaliselt on neil 5 jätke, kuid mõnel liigil esineb ka rohkem. Nende nahas on lubiogad, mis kinnituvad naha all olevate lubiplaadikestest toesele. Meritähed on enamasti punased või sinised. Meritähel paiknevad iga kiire tipus silmad. Ta näeb halvasti, kuid tajub seda, kus on valgem ja kus pimedam. Silmade ümber paiknevad neil lühiksed kombitsad, millega nad lähimat ümbrust uurivad. Kompimismeel ongi neil kõige paremini arenenud. Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapoolel olevate jalakestega. Tal on mitusada torukujulist jalakest, mille otsas on iminapad. Meritähe kehas on mereveega täidetud torusüsteem
annaabi.ee 
