AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.)
(Aafrika vanasõna) 8 KASUTATUD KIRJANDUS. 1. Kera, S. 2004. ÜHESKOOS TEEL . Tallinn AS Kirjastus Ilo 2. Nõmme, A. 2005 HÜPI LASTEAIAS Tartu AS Atlex 3. Tilk, M.; Talts, L. 1997 KODU JA LAPS Tallinn Maalehe Raamat 4.Kikas, E. 2008 ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE KOOLIEELSES EAS Tartu Ülikooli Kirjastus 5. Woolfson. R.c. 2004 MIKS LAPSED NII KÄITUVAD ? Kirjastus VARRAK 6.Lovaas, O.I. 1998 ARENGUHÄLBEGA LASTE ÕPETAMINE Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Gray,J 2000 LAPSED ON TAEVAST Kirjastus Sinisukk 8. Gordon, T. 2003 MILLIST LAST TAHATE TEIE ? Pere ja Kodu Raamat 9. Kivi, L.; Sarapuu, H.2005 LAPS JA LASTEAED Tartu AS Atlex 10. Kopietz, G.; Sommer, J. 1999 KAS HÄDAS LASTEGA Tallinn Kirjastus Kunst 11.Baum, H 2004 MA OLIN VIHAST LÕHKI MINEMAS! Tormikiri OÜ 12.Roomlaid,M.; Haldre, L.; Susi, A.; Metsis, L.; Kõrgesaar, R. 2003
Selline käitumine võib kesta aastaid. Järeldatakse, et kui laps ei saa väljastpoolt seda sündsast käitumisest, rakendab ta enesestimulatsiooni kuna vajab seda oma närvisüsteemi elushoidmiseks. Negatiivsemaks pooleks selle juures on see, et sel ajal kui laps tegeleb enesestimulatsiooniga ei ole ta vastuvõtlik uuele informatsioonile ja blokeerib selle. Stimulatsiooni on võimalik ka preemiaks kasutada. Lubatakse ka füüsilist ja sõnalist ohjeldamist, et lapse tähelepanu saavutada. (Lovaas, 1998) 2.1. Põhjused Põhjuseid on väga erinevaid ja alati ei ole võimalik kõigile küsimustele, mis puudutab vaimupuuet isegi vastuseid leida. Kuid psüühikahäirete kaasasündinud tegurid mõjutavad kesknärvisüsteemi kahjustavalt või häirivalt kuni ilmale tulekuni ja nendeks on geneetilised s.t. pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused. Pärilikkust on tänapäeval juba päris palju uuritud ja peagi lisandub uuemaid geenidega seotud teadmisi
(elekter, tuli, roiskunud toit) AAIDD süsteem Olulised on kolm aspekti inimene ise ja tema võimed (IQ ja toimetulekuoskused); keskkonna nõuded (kodu, kool/töö, ühiskond); funktsioneerimine (toetused). Kuidas inimene hakkama saab selles keskkonnas (keskkond) ja millist abi ta vajab (funktsioneerimine). Emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid Laste vahel on selles osas erinevusi rohkem kui sarnasusi (Lovaas, 1998). ei ole ühetaolisi käitumismustreid, mis on omased kõikidele lastele. o Agressiivsus ja tujukus, jonnihood, siin kajastub lapse oskamatus teisel viisil toime tulla o Emotsioonide mõistmine pole alati adekvaatne, nt rakse mõista miks teine kurb või vihastab o Suhete loomise ja hoidmise raskused, eeldavad intellektuaalseid omadusi o Stereotüüpne käitumine, ühe lapse kontekstis, laps ei omanda palju erinevaid käitumisviise
annaabi.ee 
