peeglite, lüsterklaasi tootmise. Töölisi oli 61 ja töötas üks sulatusahi, valmistati riigiviina-, piima-, likööri- ja apteegi pudeleid, mille järele nõudmine järjest kasvas. Suurem osa oskustöölistest olid lätlased. Peale ettevõtte kuue osaniku oli ametis veel kolm abitöölist. Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi.
Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata. [- - -] 1 Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega, kuunaritega, kaljastega, kutritega, jahtidega, praamidega, lotjadega, luupidega, parvedega, paatidega[- - -] ja vöö vahele pistetud hõlmadega ning avastavad uue maailma. Kõik. Mõni kõikide, vähesed paljude, igaüks iseenese jaoks. Sest igaüks peab avastama oma maailma. Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori
Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes, milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said koloreeritud pliiatsietüüdid aluseks viimistlematutele kompositsioonidele akvarellis või tusijoonistuses ning estampidele. Ado Vabbe5 linoollõikemappide eeskujul tegid 1920. aastal analoogilisi mappe ka mitmed ,,Pallase" õpilased, sealhulgas Viiralt. Tema rohketest linoolõigetest läks mappi selle lõplikul kujul kaheksa tugevamat tööd. Nende kõrval sünnib teisigi märkimisväärseid töid (nt ,,Skulptor", linoollõige)
mis vormilt sarnaneb hiiglakilpkonnaga, kes oma halli katustekilbi alt jalgadena välja sirutab oma korbatanud sillad. Vasakul on ülikoolilinna tihe, kindel, turris, nagu ühest tükist valatud trapets; paremat kätt Uuslinna lai, juba palju kirjum poolsõõr oma aedade ja monumentaal' sete hoonetega. Kõik kolm linnajagu, Vanalinn, OH' koolilinn, Uuslinn, on risti-rästi täis tänavaid. Neist 126 voolab risti läbi Seine, «toitev Seirte», nagu paater du Breul ütleb, oma saarte, sildade ja lotjadega. Ümberringi näeb päratut lagendikku tuhat laadi põldudega ja ilusate küladega. Vasakul Issy, Vanvres, Vaugirard, Montrouge, Gentilly oma ümmarguse ja oma kandilise torniga jne.; paremal kakskümmend teist asulat, alates Conflans'ist ja lõpetades Ville- 1'Eveque'iga. Horisonti palistavad ümberringi künkad nagu suure veehoidla servad. Lõpuks kaugel idas asetseb Vincennes oma seitsme neljatahulise torniga, lõunas Bicetre'i teravad
annaabi.ee 
