Ludwig alistus ja ta suleti vangitsusse. Lothari poolt kokkukutsutud kogunemisel, kus oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad poja Pippin ja Baieri Ludwig, mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ennistati keisritroonile. Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma 843. aastak Verduni lepinguga. Oma riigi jättis ta oma poegadele Lotharile, kes sai Kesk-Frangi riigi, Charles Paljaspeale, kes sai Lääne-Frangi riigi ning Ludwig Sakslasele, kes sai Ida-Frangi riigi. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/Aire68/frangi-riik http://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik http://www.annaabi.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_Vaga http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martell http://et.wikipedia.org/wiki/Pippin_L%C3%BChike http://et.wikipedia.org/wiki/Chlodovech_I Ene 2. osa. Tallinn, kirjastus "Valgus"
8. Verduni leping. Teada kaarti! 843.aastal sõlmiti leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks: 1.i.1) Idaosa enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele. 1.i.2) Lääneosa tänapäeva Prantsusmaa läks Karlile Charles Paljaspeale. 1.i.3) Keskmine osa + keisri tiitel läks Lotharile. 9. Frangi suurriigi kokkuvarisemise põhjused. Frangi keisririigi iga kujunes väga lühikeseks (800.-843.aasta), sest: 1) riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev. 2) Erinevate hõimude arengutase oli väga erinev. 3) Riik oli vägivaldselt kokku liidetud. 4) Ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadlusandlust, raharinglust (naturaalmajandus) ja maksusüsteemi. 10
isegi pealinn ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping. Ludwig Vaga (Karl Suure poeg) järglaste vahel algasid kodusõjad, mis lõppesid 843 Verduni kokkuleppega, sellega jagati riik kolmeks: Ida-Frangi riik läks Ludwig Sakslasele (Saksa) Lääne-Frangi riik läks Karlile (Prantsusmaa) Lõuna- Frangi riik + keisri tiitel läks Lotharile LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND. LINNAELU JA KAUBANDUSE ALLAKÄIK. NATURAALMAJANDUS. o Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega, ning ka araablaste vallutatud Hispaania ja Lõuna-Aafrika olid osa jõukast islamitsivilisatsioonist. Lääne-Euroopa oli seevastu pikas madalseisus: linnaelu soikus pärast hulgalisi võõraste
rahuolematud pojad Lothar, Ludvig Sakslane, Karl Paljaspea ja Pippin pidasid tema vastu ja ka omavahel mitmeid sõdu ja jagasid riigi 843 oma vahel lõplikult ära. LudvigIVaga:Lothar,Sakslane,Paljaspea Strassburger eide 842 vennad Ludvig Sakslane ja Karl Paljaspea vannuvad liitu vanema venna keiser Lothari vastu Verduni leping 843 Lothar, Ludvig ja Karl jagavad Frangi riigi omavahel kolmeks. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) Karlile, Ida-Frangi riik (Saksamaa) Ludvigule ja Kesk-Frangi riik Lotharile Edasised jagamised: 855 jagatakse Kesk-Frangi riik: Itaaliaks, Burgundiaks ja Lotringiks. 870 jagatakse Lotring Lääne- ja Ida-Frangi riigi vahel. 880 Lotringi lääneosa läks Prantsusmaalt Saksamaale. Välisintervetsioonide ajajärk: Viikingid ja nende riigid: Taani viikingid (nn suur vägi) rüüstasid Lääne-Euroopat, tihti maksid feodaalid või kuningad neile lunaraha. Nora viikingid asustasid Islandi, Gröönimaa. Rootsi viikingid kauplesid idateel. Viikingite riigid: Normandia
annaabi.ee 
