2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata Keldriruumist avastati välipudeli katkeid, torkeriist, kahurikuul ning mõningaid ehteid Rippsild Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild Rippsild Tänapäev Linnusevaremed on koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi Korraldatakse iga aasta Viljandi Pärimusmuusika Festival juuli lõpupäevadel Viljandi Pärimusmuusika Festival Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Aitäh kuulamast!
Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 223-224 Sakala kõrgustikul asuvad kaitsealad Sakala kõrgustikul paikneb 36 kaitseala ja need hõlmavad kõrgustikust 24%. Kõige suurem kaitseala on pärandkultuurmaistutega Loodi Looduspark (3462ha), mis hõlmab nii orustikke kui ka nendevahelisi madalaid küngastikke Viljandist lõuna pool. Loodusparki kuuluvad Viljandi-Raudna ürgoru kirde-edelasihiline lõik (Viljandi lossipargiga) ja sellesse suubuv Sinialliku org (5,6ha järv, allikad ja oosid, millest ühel on olnud linnamägi) ja kuni 23 meetri kõrgune liivakivist kaljujärsakuga Loodi Põrguorg. Viimasest põhja pool kasvab Loodi Püstmäel 1820. a külvatud lehisepuistu. Looduspargi idaosas asuvad metsased mõhnastikud: Polli mäed ja Holstre mäed ning nende kirdepiirile jääv Nõmme liivak. Kõige loodepoolsema osa moodustab Heimtali mõisapark ja liigirikas ürgseilmeline mets.
makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks . · Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks.
linnuse suunas,tänapäevases asukohas on linnasüda alates 17.sajandi esimesest poolest.17.sajandi teisest poolest on säilinud linna vanimad baroksed hooned,näiteks raekoda.Tänu kohaliku ehitusmaterjali rohkusele oli Kuressaare 1820.aastatel Eesti linnade seas kivihoonete suhtarvult esikohal-peaaegu pooled hooned olid kivist.Kuressaare vanalinna on ka nimetatud väikelinnade klassitsismi pärliks. Kuressaare vanalinn on muinsuskaitse ala,mis hõlmab linnust koos looduskaitse aluse lossipargiga,ajaloolist linnasüdamikku ja seda ümbritsevaid ajalooliselt,arhitektuuriliselt ja arheloogiliselt väärtuslikke piirkondi.1861 a.rajati linnuse ümbrusse mahajäänud surnuaia kohale linnapark,mis nüüd on kujunenud üheks kenamaks Eestis. Kõljala Kaali järv 4 Kõljala kandi tuntuim koht on Kaali järv.Kaali järv ja teised väiksemad meteoriidikaatrid selle lähedal on ühed tõestatud meteoriidikraatrid Eestis.Praegu
annaabi.ee 
