Wren on väga produktiivne meister -- ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. Saint Pauli katedraal (1675--1710), maailma suurimaid kirikuehitisi on kupliga varustatud pikiehitis, mille kaudseks eeskujuks on Rooma Peetri kirik. Saint Pauli katedraali põhiplaan. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal John Vanbrugh (1664--1726) Vanbrugh, kes oli peameister lossiarhitektuuri alal, oli võlutud Versailles' lossi majesteetlikkusest ja seda püüab ta saavutada ka oma ehitistes Blenheim Palace Howard Castle Inigo Jones. Tema ehitistest on säilinud Whitehalli lossi pidusaal. Jones oli mõjutatud Palladiost, kirjutas isegi mitu traktaati, kus ülistas Palladio laadi ehk antiigi täpset kopeerimist. Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat.
( oratooriumid: Messias, Iisrael Egiptuses.Ooperid: Julius Caesar, Alcina. Orkesrisüit: veemuusika.) Tema teostes peegeldub ülevus ja pidulikkus. 7. Kunstnik: Rembrandt ,,Õine vahtkind`` Teadlane: I. Newton sõnastas gravitatsiooni seaduse. Ajalugu: Toimus 30. Aastane sõda. Kirjanik: John Milton poeem: ,,Kaotatud Paradiis`` 8. 1632. Aastal asutati Tartu Ülikool XVIII saj I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg Kadrioru Loss 9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G
kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokkkunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel
Kõik kirikud tunnistati võrdseiks. 1700 -1721 - Rootsi, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa vahel Põhjasõda (Liivimaa läks Venemaale). Esimesed Euroopa elanikud siirdusid Ameerikasse. Eesti: XVII sajandil oli Eesti Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1632 asutati Tartu ülikool. Bengt Gottfriede Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi ning lõi seminari rahvakooli õpetajate väljaõppeks. Sai alguse eesti rahvakool. XVIII sajandi I poolel tekkis eestikeelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg (Kadrioru loss). Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes). Barokk tekkis Itaalias 16 -17saj; sõna barrocco pärineb portugali keelest, tähendab ebakorrapärast, lapergust pärlit. 18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias). Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma
2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4. Iseloomusta barokk arhitektuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna.
Pieter Brueghel kujutas talupoegi 22. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks?(Albrecht Dürer) Milliseid kunstiliike viljeles? Mis eristab puulõiget ja vasegravüüri?(Aadam ja Eva) Kust pärit mõjutused ühendas Albrecht Dürer oma loomingus? Millised need mõjutused olid? Millistes kunstiliikides need avaldusid? Albrecht Dürer- graafika ja maalikunst 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj?(Louvre) Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Loire'i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse Amboise, Blois, Chambord, Azay-le- Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamate pindadega, vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. Renessanssi mõjutused avaldusid Düreri maalikunstis ,,Väikese passiooni" (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat" (1513), ,,Hieronymus oma kojas" (1514) ja ,,Melanhoolia" 23. Millise kuulsa lossi ehitamist alustati Prantsusmaal 16.saj? Mis iseloomustas üldiselt prantsuse lossiarhitektuuri 16.saj? Louvre loss osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.). Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa- ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude ja pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. 5 Barokk Eesti rahvakunstis Eesti rahvakunst on oma arengu jooksul käinud kummalist ja käänulist teed. Alates 18. sajandist sai see varasemast uuenäolisema arengusuuna, sest koos võõrmaise vallutusega
See võlub oma lihtsa maitsekusega ja esineb samuti julge ning järjekindla katsena kõrvale heita oma võidukäiku alustanud itaalia baroki printsiibid. Francois Mansart. Blois Francois Mansart. Blois Mansart`i plaanide järgi on ehitatud veel Val-de-Grace`i kloostrikirik; selle ehitamisest võtsid hiljem osa veel Lemercier ja Lemuet. Siin on Mansart rohkem alistunud Itaalia mõjudele. Francois Mansart. Val-de-Grace Prantsuse barokoarhitektide tähtsamaid saavutusi on uue lossiarhitektuuri väljakujundamine; prantsuse meistrite loodud on hotel – mugav ja avar rikkama kihi elumaja, milles peamine rõhk on pandudpõhiplaani otstarbekusele. ● Louis Le Vau (1612-1670) Uued ideed lossiehituse alal on kõige selgema kehastuse leidnud a. 1657-1661 Le Vau ehitatud Vaux-le-Vicomte`i lossis. Le Vau (nagu Mansart`ki) loobus lõplikult vanast prantsuse põhiplaanist, mille iseärasuseks oli nei õue ümbritsevat tiiba. Uus loss koosneb ühest peaehitisest kahe eenduva külgtiivaga.
lähtutud puh prantsuslikest eeskujudest. Rahulike ja sirgjooneliste seinte tagasihoidlikku liigendust täiendas arhitekt prantsuse arhitektuurile omase võttega - katta iga ehituse osa järsu katusega. kõrged korstnad ja eenduvad aknad annavad sellele teatava liikuvuse, Mansart`i järgi hakati taolist katusekorrust nimetama vastavalt - mansardkorrus. Prantsuse barokiajastu ehitusmeistrite peaeesmärgiks kujunes uue lossiarhitektuuri väljakujundamine, kusjuures erilist rõhku pandi hoonete otstarbekusele ja mugavusele. Neid uusi ideid võis näha juba Mansart`i loomingus, veelgi selgemini ilmnevad nad aga L. Levau (1612-1670 ) ehitatud Vaux -le-Vicomte`i lossis (1655-61 ). Loobunud Mansarti eeskujl vanast lossiehituse skeemist ( neli korpust ümber siseõue ), andis Levau ehitise, mille keskel oleva ovaalse saali ees olev nelinurkse põhiplaaniga avanes lahtisesse, pikihoone eeduvate külgtiibade abil