1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 1.1 Magevee varude puudus Rääkimata sellest, et kohutavates kogustes vett kulub kas või naturaalsest või kunstkiust kehakatte tootmisele. Kehakatte, mille praktiline funktsioon on ammu unustatud ning millele täiesti ebaratsionaalse edevuse nimel kulutatakse ressursse nii, nagu homset ei olekski. Kui väga üldistada, siis "sööme" me naftat ja vett, sest just neid ressursse kulub meie olemasoluks just sellistes uskumatutes kogustes. ( Kim Lossev. 1989. 25 lk.) 70 protsenti maakerast on küll kaetud veega, kuid vaid umbes 3 protsenti sellest on magevesi ja enamik sellestki on jää. Magevee varud vähenevad maailma rahvastiku kasvamisest kiiremini. Soolase vee muutmine magedaks on kallis. Samas ei ole magevee puudus veel ülisuur probleem. Valupunkt on hoopis vee kvaliteet. Miljard inimest on iga päev sunnitud tarvitama tervisele kahjulikku vett. Hiinas näiteks saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast
Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. // F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks
Nii sõna kui ka selle esimese tähenduse eest oleme tänu võlgu kreeklastele. Saanud Platoni ajal nähtavasti oskussõnaks, tähendas see sõna just seda, mida praegu tähistab sõna teadus. Inglise filosoof Bertrand Rusell kirjutas: ,,Filosoofia, nii nagu mina temast aru saan, on midagi teoloogia ja teaduse vahepealset. Kuid teoloogia ja teaduse vahel on eikellegimaa, mida rünnatakse mõlemalt poole; see eikellegimaa ongi filosoofia. Vene filosoof Aleksei Lossev: ,,Filosoofia on õpetus Mina ja mitte-Mina vahekorrast, teisisõnu, ideaalse ja reaalse, mõtlemise ja olemise vahekorrast." Inglise filosoof Karl Popper: ,,Pole olemas sellist asja nagu filosoofia olemus, mida oleks võimalik eristada ja määratleda. Sõna filosoofia määratlemine saab olla ainult konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Seega ei saa filosoofiale anda tavalist definitsiooni, nagu üksikteaduste puhul (nt. nagu bioloogia
(Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19
annaabi.ee 
