Samal ajal püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusi ja levitada elutarkusi.Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib
· Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist. Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf. · Saksamaal svangid fabioolide sarnased, hiljem hakati kirjutama proosas. · Itaalias novella samalaadne asi. · Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks
Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid. Populaarseks kujunes Prantsusmaal ka vagantide luule, mis pilkas kirikut ja kutsus üles inimesi nautima maiseid rõõme. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised ning enam hakati kasutama nelikvärssi. Francois Villon Elas 15. sajandil kirjut elu. Õnnestus ülikooli jõuda, ent halbade sõprade tõttu sattus varguste, kakluste ja pidude keerisesse. Ühe kakluse käigus tappis isegi preestri.
allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid svangid fablioodesarnased jutustused, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Itaalias novella samuti fablioosarnane. Levis vagantide ladinakeelne looming. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ja hakkasid kirikut pilama ning kutsuma inimesi üles maiseid rõõme nautima. Inglismaal ja Prantsusmaal nimetati neid goljaarideks. Vagantide luule sarnaneb jooma- ja pilkelauludega
annaabi.ee 
