ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi teda vanem vend. Järgmisel hommikul rääkis ta seda ka oma vendadele. Ühel päeval kutsusid nad Lorenzo endaga linnast välja, öeldes, et lähevad temaga jalutama. Kõrvalisesse ja üksikusse kohta jõudes, tapsid nad Lorenzo ära ja matsid ta maha. Teistele Messias ütlesid nad, et Lorenzo läks äriasjus teise linna. Mõne aja pärast hakkas Lisabetta muretsema, et miks tema armastatu ikka veel tagasi pole. Öösiti ta nuttis ja kutsus Lorenzot haledalt. Kord öösel, kui ta oli ta nutmisest uinunud, nägi ta unes kahvatut Lorenzot, kes ütles talle, et tema vennad olid tapnud ta. Ta teatas tapmis koha ja Lisabetta läks sinna, hakkas kaevama ja polnudki vaja palju vaeva näha, kui ta nägi oma armsama keha. Sel hetkel taipas ta, et unes nähtu oli tõsi. Ta tahtis võta surnukeha kaasa, aga kahjuks oli see võimatu. Lisabetta lõikas noaga pea kehalt otsast ära ja kattis selle rätikuga
Nad tahtsid seda oma vendade eest varjata ja kohtusid öösiti. Ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi neid armatsemas vanem vend. Ta rääkis seda edasi teistele vendadele. Ühel päeval kutsusid vennad Lorenzo endaga linnast välja jalutama. Kui nad üksikusse kohta jõudsid, siis vennad tapsid Lorenzo ja matsid ta maha. Teistele rääkisid nad, et Lorenzo läks teise linna äritsema. Pika aja pärast hakkas Lisabetta muretsema. Lisabetta nuttis öösiti ja kutsus haledalt Lorenzot. Kord öösel nägi Lisabetta und, et Lorenzo ütles talle, et ta vennad tapsid ta. Ta ütles ka oma matmispaiga. Lisabetta läks järgmine päev uurima seda kohta ja hakkas kaevama. Ta taipas kiirelt, et unes nähtu oli osutunud tõeks. Ta tahtis surnukeha kaasa võtta, aga see polnud võimalik. Ta lõikas surnukehalt pea otsast ja kattis selle rätikuga. Ta pistis pea lillepotti ja kastis seda oma pisaratega. Vennad varastasid lillepoti ära. Kui Lisabetta nägi, et lillepott on kadunud,
Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga abielluda üks noor aadlik, nimega Paris. Julia isa otsustab Julia eest, et Julia abiellub Parisega. Juhin tähelepanu sellele, et Julia hakkas saama alles neliteist - tookord olid sellised abielud aga tavalised. Samal ajal tapab üks Capulettide sugulane Tybalt Romeo sõbra ja Romeo tapab kättemaksuks omakorda tema
Julia kohkub, kui näeb, et tema tundepuhangut on pealt kuulatud. Julia kardab, et tema hõimlased võiksid Romeo nende aias tabada. Romeo väidab, et ei karda kedagi, kui vaid Julia teda armastab. Ilma Julia armastuseta pole tal nagunii elu. Julia ja Romeo tõendavad teineteisele armastust. Julia on valmis Romeo naiseks saama, kui see leiab aja ja koha laulatuseks. Lepivad kokku, et peavad sidet saadikute abil. III stseen: Romeo külastab oma pihiisa Lorenzot. Ta pihib oma armumisest Juliasse ja palub Lorenzot neid juba samal päeval laulatada. Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada. IV stseen: Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile. Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot
Üheks põhjuseks oli korduv projektide muutmine. Esialgse kavandi järgi pidi Michelangelo looma ühise monumendi neljale, hiljem kuuele Medicite perekonnaliikmele. Lõpuks otsustati asetada kabelisse kaks eraldi seisvat hauamonumenti: üks oli hertsog Giuliano monument, teine hertsog Lorenzo monument. Mõlemad on seinahauad. Monumendid asetsevad vastastikku ja on kompositsioonilt ühesugused, seepärast on nende eristamine raske. Võib meelde jätta, et Lorenzot kui tuntud poeeti iseloomustab mõtisklev poos. Monumendi keskel olevas niis on surnu figuur. Giuliano de` Medici figuuri all on sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest: väsinud Õhtu'l puudub igasugune energia, öiste unenägude kammitsais viibiv Hommik alustab uut päeva nagu vastu tahtmist
* Ühel ööl nägi vanim vend pealt, kuidas ta õde Lorenzo tuppa läks. * Ta rääkis selle teistelegi vendadele edasi, kuid alguses ei räägitud sellest edasi. * Ühel päeval läksid vennad koos Lorenzoga linnast välja ,,jalutama", seal ta tapeti. * Lisabetta oli kurb ja päris vendadelt Lorenzo järgi, kuid need ütlesid, et Lorenzo läks kuskile äriasjus. * õde nägi unes, kuhu Lorenzo maetud on, järgmisel päeval läks ta oma ümmardajaga Lorenzot otsima * Lisabetta võttis kaasa ainult ta pea, mille ta linna tagasi jõudes mattis koos siidrätikuga mullapotti. * Mulda istutas ta salerno basiilikumi võsud, kastis neid apelisini/roosiõite veega, oma pisaratega * basiilikum kasvas suurepäraselt, lõhnas oivaliselt * naabrid märkasid mida Lisabetta kogu aeg lillepoti juures teeb, ka vennad märkasid seda ja naabrid rääkisid vendadele ära, mida õde seal poti juures kogu aeg teeb
isa surma said rikkaks. Vendadel oli ka õde Lisabetta, keda nad veel mehele polnud pannud. Lisabetta oli väga kaunis ja tark.Vendade kaupluses töötas noor pisalane Lorenzo, kes korraldas vendade äri. Lisabetta ja Lorenzo hakkavad üksteisele pööraselt meeldima ning loovad suhte. Ühel ööl, kui Lorenzo Lisabetta tuppa hiilis, nägi seda vanem vend ning päev hiljem tapavad vennad Lorenzo. Ta maetakse maha, kuid Lisabetta kurvastab ja nutab lohutamatult. Öösel näeb ta unes Lorenzot, kes teatab talle, et on surnud ja oma matmiskoha. Lisabetta kaevab mehe keha üles, lõikab pea ära ning paneb selle kodus lillepotti. Lillepotis hakkab basiilik kasvama, sest Lisabetta pisarad ja kõdunev pea loovad hea kasvupinna. Naabrid räägivad vendadele lillepotist ja pott viiakse ära. Vennad lahkuvad Messinast ning Lisabetta, kes tahab potti tagasi, sureb kurbusesse. Kuues päev, viies novell Tegelased on Forese de Rabatta ja maalikunstnik meister Giotto