Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, vestlema) kõneakt lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ).
francogallicam linguam prantsuse graecam linguam kreeka italicam linguam itaalia hispanicam linguam hispaania russicam linguam vene theodisce, anglice, latine, gallice, graece, italice, hispanice, russice (non) loquor. Ma räägin (ma ei räägi) . . . . . . . . . . . (määrsõnana, kuidas?) translare in + akusatiiv tõlkida . . . keelde Quomodo possit translare (verbum) in . . . linguam? Kuidas saab tõlkida . . . keelde sõna . . ..? quoque samuti, kah
Channel) Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja kellele (To Whom) John Searle. millise efektiga? (With what Kõnetegu(akt) effect?) jaguneb Austinil kolmeks dimensiooniks või küljeks: Lasswelli kujutluses on kommunikatsioon mitte ainult · Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, lineaarne, vestlema) kõneakt vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega Kood (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on Kood on kultuuri või subkultuuri liikmete ühine tähendus. Seega: märgisüstee
locus, m koht; seisund, seisus (pl. hrl. loc; mns, mentis f mõtlemisviis, meelelaad, tähenduses `paikkond, maakoht' loca n) meel; mõistus long kaugel, kaugelt; väga, palju (koos mnsis, is m kuu (kui ajaühik) komparatiivi või superlatiiviga) mere, ru, ritum, re ja mereor, ritus sum, longus, a, um pikk r ära teenima, pälvima, väärt olema loquor, loctus sum, loqu rääkima, merit adv. teenete järgi, teenitult kõnelema, ütlema metu, u, tum, ere kartma, hirmu tundma ld, ls, lsum, ere mängima metus, s m kartus, hirm ldus, m mäng, ajaviide; kool meus, a, um pron. poss. (voc. sg. m m) minu lmen, minis n valgus; pl. ka: silmad (oma) lna, ae f kuu mles, litis m sõdur
annaabi.ee 
