olekus. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi magmakeha tungimist ülespoole, kui ka selle tardkivimiteks struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Lasumisvormid: rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kilisuspindadega. Põikintrusioon lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. Lasumusvormid: silk, lopoliit, lakoliit, fakoliit, daik, batoliit. 30. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Vulkaaniline materjal tungib maapinnast kõrgemale läbi avavuse, mida nimetatakse vulkaanideks. Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan suhteliselt lamedad, mahult suuremad. Tuntud Hawaii saarestiku moodustav kilpvulkaan. (2)kihtvulkaan koonuselise kujuga pinnavorm
(1) Intrusioon e plutoon on magma maakoores liikumise protsess. (1) Intrusiiv on tardumisel tekkinud tardkivimite keha. (1) Intrusiivseist e süvakivimite lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli ,,mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega; · lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha; · lopoliit liualaadne, tavaliselt väga suuremõõduline magmakeha; · daik tardkivimiga täitunud lõhe (Pilt 1); · nekk vulkaani lõõri täitev
Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Intrusioon jaguneb kaheks: Rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, asub sellega enam- vähem paralleelselt. Põikintrusioon lõikab kiltasid või kivimikihte Lasumusvormid: Lopoliit - liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna- Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt happeliste tardkivimitega põikintrusiiv, paksus 10-20km, pindala moodustab 1000-10 000 km2
Magma maakoores liikumise protsessi nimetatakse intrusiooniks, tekkivaid magmakivimite kehi nimetatakse intrusiivideks, massiivideks ja plutoonideks. Intrusiivseist lasumusvormidest on levinumad: · sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega; · lakoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte vôlvjalt ülessurunud magmakeha (AjuDagi mägi Krimmis); · lopoliit liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); · fakoliit kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; · daik magmakivimist täitunud lôhe; · nekk vulkaani lôôri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purus tatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks);
Mingitel temperatuuridel toimub kristalliseerumine, edasisel jahtumisel see lõppeb ja mingil madalamal temperatuuril hakkab kristalliseeruma teine mineraal. 68. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Tekke keskkonna järgi: · Intrusiivsed (plutoonilised): o Daik (täitunud lõhe) o Sill (plaatjas magmakeha) o Lakoliit (seenelaadne) o Lopoliit (kausilaadne) o Batoliit (suurim korrapäratu) o Stokk (batoliidi lae väljasopistus) · Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal) o Vulkaani koonus (lõõrist väljasurutud materjal) o Nekk (magmaliste kivimitega täidetud lõõr) o Radiaalne daik Effusiivsete e
annaabi.ee 
