Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan Kuusiku, Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis mööblit kui valikut eesti 1970. 1990. aastate disainmööblist (autorid Helle ja Taevo Gans, Ivi Schneider, Malle Agabus, Maile Grünberg, Katrin Kask, Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan). Väikesearvulise kunstikogu moodustavad arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani, Paul Mielbergi, Edgar Johan Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki arhitektoonid. Käesoleval ajal on arhitektuurimuuseumi põhikogus arvel 10 158 säilikut ehk museaali. Materjal: www.arhitektuurimuuseum.ee Kristel-Liis Voorel 11.K3
Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle
Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli
Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli
Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museet'i ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome
annaabi.ee 
