ja käepärast olevaid navigatsiooniriistu ja nende piiranguid, rakendama ohutusmeetmeid Sõit ranna lähedal ja tiheda liiklusega rajoonis Tuleb kasutada rajooni jaoks sobivat, kõige suurema kaardimõõduga ja viimase informatsiooni järgi korrigeeritud kaarti. Laeva asukohta tuleb määrata sagedasti ja kui olud võimaldavad, erinevate meetoditega. Vahitüürimees peab identifitseerima kõik sõidupiirkonna meremärgid. Sõit lootsiga pardal Kapten vastutab laeva ja meeskonna ohutuse eest, loots ülesandeks on abistada meresõitu kitsustes, sadamale lähenemisel ja sissesõidul ning kai juurde tulekul ja kai juurest lahkumisel. Et kõik sillal sujuks normaalselt, peavad kapten ja vahitüürimees teadma lootsi kavatsusi ja neil pea olema võimalus ükskõik millal seda lootsi käest küsida. Sellise olukorra eelduseks on, et: - kapten ja vahitüürimees teavad sõidurajooni raskusi ja piiranguid
määrata nii sageli kui asjaolud võimaldavad. (5) Vahitüürimees peab tingimata ära tundma kõik olulised navigatsioonimärgid. (6) Vaatamata lootsi kohustustele ja vastutusele ei vabasta lootsi kohalolek kaptenit või vahitüürimeest oma kohustustest ja vastutusest laeva ohutuse eest. Kapten ja loots on kohustatud vahetama teavet, mis puudutab navigeerimist, kohalikke tingimusi ja laeva iseloomustavaid andmeid. Kapten ja vahitüürimees peavad lootsiga tegema tihedat koostööd ja kontrollima hoolikalt laeva asukohta ja liikumist. (7) Kui vahitüürimehel tekivad kahtlused lootsi tegevuse või kavatsuste kohta, tuleb kohe küsida selgitust lootsilt, aga kui kahtlused siiski jäävad, tuleb viivitamatult informeerida kaptenit ja kuni kapteni saabumiseni rakendada vajalikke meetmeid. Laevas on olemas vahiteenistuse tabel, kus on ära märgitud tekimeeskonna liikmete vahisolekud ajad
• Õigesõlm, viskeliini kinnitamine. • RSK-65 PILET 20 • Lootsi vastuvõtukoha ettevalmistamine ja lootsitrepi paigaldamine. Nõuded lootsitrepile.(vastavalt IMO nõuetele) Nõuded lootsi vastuvõtu trepile on välja töötatud Rahvusvaheliste Mereorganisatsiooni poolt. Need on kohustuslikud kõikidele laevadele. Kui need nõuded ei ole täidetud võib loots keelduda laevale tulemast. Veel suuremad on ebameeldivused kaptenile, kui lootsiga juhtub õnnetus, mis tuleneb lootsi vastuvõtukoha mitteõigest ettevalmistamisest. Näiteks halb valgustus, lootsitrepi astme purunemine või pesast välja tulnud käetugi jne. Vahitüürimees teatab madrusele millisele pardale tuleb lootsitrepp panna. Need on kindlad märgistatud kohad kusagil laeva keskosas, sest parras peab olema vertikaalne. Siis on lihtsam mööda lootsitreppi ronida ja lootsikaatril on ohutum manööverdada. Kui parda
mitme haalamispoi külge. Kinnitamine toimub laeva töökaatrit, kuid enamasti siiski sadama kaatreid kasutades. Kaatritele tuleb koos otstega anda ka kinnitus-vahendid. (Joon . 12.32. Laeva kinnitamine haalpoi külge.) Haalamispoidele panek ei ole lihtne operatsioon, seega peavad manöövrid ja kogu tegevus olema eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud. Puksiirlaevad saavad siin tõhusat abi osutada. Teatud sadamates, eriti reidikaidel naftaterminaalides toimub laeva poidele panek lootsiga laevas, kes teab täpselt kasutatavaid kohalikke võtteid ja toimingute järjekorda ning on kaptenile selles osas abiks. Joon. 13. 32. 1- terasest kinnitusrõngas; 2- laeva kinnitusots; 3- juhtots; 4- viskeliin; 5- ots liigendhaagi avamiseks; 6 ja 7- liigendhaak; 8 taglasehaak; 9- kinnitustropp. Joon. 13.33. Reeglina kinnitatakse esimesena vöör.
annaabi.ee 
